Head uut aastat!

Sydney uut aastat ilutulestikuga vastu võtmas [Wikimedia]

Kõige-kõige paremat uut 2014. aastat, kooliblogi lugejad!

Et teie uus aasta tuleks parem kui varem, rohke rõõmu ja kõigi kordaminekutega!

 Raju ja kõige paremate hinnetega uut aastat! 

Meediablogi detsembrikuu tiim

Raamatukoguhoidja jätab kooliga ajutiselt hüvasti

Raamatukoguhoidja Külli 2012. aasta kevadel Londonis [Erakogu; FB]
Nagu paljud teist on juba arvatavasti märganud, ei ole juba teist nädalat kooliseinte vahel näha raamatukoguhoidja Külli Kose-Rodalit.

Ei, raamatukoguhoidja ei ole raskelt haige ega ka koolist tahtlikult (ja lõplikult) jalga lasknud. Vastupidi, ta on lapseootel ja pidi seetõttu koolitööst lihtsalt lühikese puhkuse (kui lapse – poja - kasvatamist on üldse võimalik puhkuseks nimetada) võtma.

„Jah, vastab tõele,“ tunnistas Külli oma viimasel tööpäeval, kui teda õnnitlema läksime.

Ta avaldas lootust, et uus raamatukoguhoidja harjub kooliga ja õpilased omakorda temaga kiiresti ära. „Kui sa ise suhtud inimestesse normaalselt, suhtuvad nemad sinussegi,“ ütles ta.

„Koolis on ju alati huvitav, siin ei jää elu kunagi seisma. Nalja saab siin ka iga päev.“

Külli ei osanud kooliblogile veel täpselt öelda, millal teda jälle tööpostil näeb, aga tulemata see päev kindlasti ei jää. „Võibolla juba pooleteise aasta pärast,“ arvas ta.

Võrkpalliturniiri kuldkarikaga sammus sel aastal koju 10L

Kõige tulisem matš leidis aset juba üsna päeva alguses 10.H ja 10.R vahel [MattiAivarL]
Aasta viimase koolipäeva (20.detsembri) hommikul toimus traditsiooniline gümnaasiumi jõuluhõnguline võrkpalliturniir, millelt sel aastal sammus võidukarikaga koju 10L.

Juba teist aastat võisteldi segavõistkondadega – igas võistkonnas oli kolm poissi ja kolm tüdrukut. Saal rõkkas klassikaaslaste toetuskarjetest, pasunavilest ja trummimürast.

Mängud vältasid ligi neli tundi, misjärel esikolmik arvutuste teel viimaks teada oli – tubli kolmanda koha teenis kümne punktiga 10R, väärika teise koha kaheteistkümne punktiga 12B ja esimese koha ning kuldkarika neljateistkümne punktiga 10L.

Detsembrikuu meediarühm soovib kõigile mõnusat vaheaega! Muide blogi tasub jälgida ka jõuluajal, sest ühtteist on siia veel sel aastal lisandumas!

Gümnaasiumi jõulupeo Eurovisioonil võidutses 11.R Dana Internationaliga

Foto: Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi jõulupeo Eurovisiooni võitjad 11.R klassist [RasmusM, AndreasT] 
Neljapäeva (19. detsembri) õhtul peeti kooli aulas maha traditsiooniline gümnaasiumi jõulupidu, mis sel aastal toimus Eurovisiooni lauluvõistluse tähe all. Ürituse pani kinni Iisraeli esindanud 11.R klass Dana Internationali 1998. aasta võidulooga "Diva".

Kooliblogi ajakirjaniku Kristo arvustus selleaastasest jõulupeost:

Korraldajateks olid tänavused abituriendid ning õhtujuhiks oli valitud Rasmus Vaik. Ürituse formaat nägi ette järgmist: iga klass tõmbas juhusliku loosiga ühe riigi, misjärel tuli klassil omakesksis valida üks selle riigi Eurovisioonil ettekandele tulnud lugu ning sellest siis esitada enda jaoks kohandatud versioon. Ainsaks loominguliseks piiranguks seati see, et lood tuli osalejaklassidel laulda lava peal ise, sellest aspektist vaadatuna erines üritus teistest koolis traditsiooniks saanud võistlusest näiteks inglise keele päeval, kus kujunevad võistlusnumbrid tihtilugu playboxi-formaadis esitlusteks. 

Kui kooli kõrgema astme klassid olid neile ettenähtud laudade taha endid ära paigutanud, võis võistlus alata. Avapaugu andis 12A klass, kelle riigiks oli Venemaa. Avanumber paistis silma erinäolise lavalise kujundusega - nimelt oli laval isevalmistatud klaver, mida rekvisiidina efektiivselt ära kasutati.

Foto: Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi jõulupidu pakkus lusti ja põnevust [RasmusM, AndreasT] 

Seejärel esines 9A Soome teadatuntud 2006. aasta võidubändi Lordi looga, mis pakkus omaltpoolt üsnagi sünget olustikku. Kolmandana esinesid 9B klassi esindajad, kes loosiga Iirimaa olid tõmmanud. Etteaste küttis publikut hea liikuvuse ja hoogsusega. 

Nende järel oli end valmis seadnud 9C klass, kes esitasid 4-liikmelise grupina piraadilugu. 10R tuli lagedale Islandi loo näol leidliku koreograafiaga, seejuures leidlikkust näitas ka nende lipukandja, kes saalis ringi liikus. Järgmine esineja oli kava kohaselt 11R Iisraeli eurolauluga, ent tehniliste probleemide tõttu ei saanud nad veel esineda. Tehti seega paus ning kui selgus, et neil läheb siiski veel aega, asus esinema järgmine klass, kelleks oli 12B. Nad parodeerisid Ukraina laulu ning jätsid nauditava tervikuna põhjalikult läbi mõeldud etteaste mulje. Säravas kostüümis eeslaulja aitas tublisti publiku üleskütmisele kaasa ning pälvis suured ovatsioonid. 

Seejärel oli 11R valmis esinema ning nende etteastet iseloomustavateks märksõnadeks oleksid osaliselt alasti keha näitavad mehed ning kõrged vokaalid. Seejuures oldi tehtud ka nutikas lauluvalik - Viva la Vida - mille refrään oma mõjususe ja tuntusega publiku kaasa laulma pani. 

Foto: Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi jõulupidu pakkus lusti ja põnevust [RasmusM, AndreasT] 

11R meeleoluka esinemise arsenalist ei puudunud ka õli, mida esinejad üksteisele laval peale hõõrusid. Viimasteks esinejateks olid õpetajad, kes samuti võistlusest osa võtsid ning sugugi õpilastele alla ei kavatsenud jääda. Õpetajad esitasid duetina norra keelset lugu, mis paistis silma oma vokaalse poole pealt, seejuures oldi lauldes kõrvupaitavalt sünkroonis ning ka laulusõnad olid õpetaja Mäel ja Mattol täielikult peas. 

Seda, et õpetajate esinemine läks kooliperele hinge, näitas vaatepilt saalist, kus kogu aulatäis rahvast seisis püsti ja plaksutas elavalt kaasa. Pärast etteastete lõppu toimus hääletus. Klassid olid laudkondadena üle saali jaotatud ning igal klassil oli võimalus valida, kellele lähevad 8, 10, 12 punkti. 

Sellal, kui toimus punktide lugemine, tuli saali jõuluvana ning jaotas kätte klassijuhatajatele kingitused. Loeti luulet, lauldi ja klassid elasid oma klassijuhatajatele kaasa. Kui klassid oma punktide jaotamise osas selgusele olid jõudnud, pandi tööle prožektor ja algas otseülekanne punktide jaotamisest, kus iga riigi esindaja suusõnaliselt endi poolt antud punktid ette kandis, nii nagu Eurovisioonil ikka kombeks on. 

Pärast emotsiooniderohket punktide jaotamist selgitati välja võitjariigid: 3. kohta jäid jagama Iirimaa (9B) ja Norra (õpetajad), 2. koha saavutas Ukraina (12B) ning võitjaks kuulutati sel korral Iisrael (11R), kellelt seega järgmise aasta peo korraldamist võib oodata. 

Kõiki esitusi on võimalik vaadata meie blogi Youtube' leheküljelt siit!

Huligaan ründas grafitiga garderoobi

Foto: Graffitimeister ei jää tabamata, oli kooli juhtkond õhtupoolikul kindel [RasmusM] 
Neljapäeva (19.detsembri) õhtupoolikul, samal ajal kui suurem osa gümnaasiumist jõulupeol aega veetis, sodis seni teadmata isik kooli garderoobi seinale grafitiga arusaamatu sõna. Üsna tõenäoliselt tuvastatakse huligaan videovalve abil, kui ta endast ise lähiajal märku ei soovi anda. Kooliblogiga rääkinute sõnul oli grafitipurk vedelenud garderoobis juba keskpäeval, aga siis oli sein veel puhas - juhtumit uuritakse.

Kõigil, kellel on sodimise kohta mingitki informatsiooni, palutakse pöörduda kooli juhtkonna poole!

8.B tõi põhikooli jõulupeolt võidu koju Justin Bieberi ja Mariah Carey duetiga

Foto: Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi põhikool näeb tänavu välja selline [ÕE] 
Teisipäeval (17. detsembril) toimus meeleolukas jõulupidu 5.-8. klasside õpilastele.

Peol oli võimalus igal klassil pärast esinemisjärjekorra loosimist esitada ettevalmistatud playboxi esitus. Esitusi oli vägagi erinevaid: laval võis näha päkapikke, rebaseid, kleitides poisse ja isegi üht robotit. Paljud valitud lugudest olid popid ja tänapäevased, kuid oli ka mitu jõuluteemalist ning eestikeelset lugu. Lisaks põhikoolile oli külalisesinejaks kutsutud ka 10. R klass, kes esines oma eelnevalt inglise keele päeva jaoks loodud kavaga.

Žürii mõtiskluste järel sai esimese koha 8B klass, teise 6A ja kolmanda 8A.

Foto: Põhikooli jõulupeo võitja 8.B esituses oli ka üsna palju romantikat [RasmusM] 

Õpetaja Edward Kess kiitis kõikide klasside lavalist liikumist ja hästi ettevalmistatud kostüüme ning tõstis esile ka laulude valiku mitmekesisust. Pärast võitjate kuulutamist jagati igale klassile isiklik diplom vahva esituse eest. Kui esitused olid tehtud ja diplomid jagatud, kuulati jõululaule, mängiti mänge ja soovi korral keerutati tantsupõrandal jalga. Aula ukse ees oli aga kõigil pidulistel võimalik lasta endast ja oma sõpradest pilt teha.



Kõiki esitusi on võimalik vaadata meie blogi Youtube leheküljelt siit!

Päkapikumütsiafäär sai lahenduse: võrkpallurid ei pea mütse kandma

Foto: 2011. aasta võrkpalliturniiri võitis tollane 11. klass [MarisM/TLG arhiiv] 
Lilleküla võrkpalliringkondi jahmatas eelmisel nädalal ootamatu ettepanek seni teadmata rühmalt õpilastelt, et kõik turniiril osalevad mängijad peaksid kandma reedeste võistluste ajal päkapikumütsi. Kooliblogi informatsiooni kohaselt on jõutud nüüd siiski osapooli rahuldava kokkuleppeni, et võrkpallurid end punaste jõulumütsidega ehtima ei pea.

Kui eelmise nädala lõpul oli kõik veel lahtine ja mütsisoov korraldajatelegi segane, siis täna kinnitas nii kehalise kasvatuse õpetaja Meelis Rum kui ka kooli võrkpalliturniiri korraldaja Egon Vaiksaar, et nö päkapikumütsiafäär sai lahenduse ja mängijad mütse kandma ei pea.

Sellegipoolest oodatakse aga endiselt kõiki pealtvaatajaid jõulumeeleolu loomiseks reedel saali jõulumütsidega. Müts tuleb kõigil pealtvaatajatel endal kodust kaasa võtta!

Gümnaasiumi jõuluturniir võrkpallis algab reedel kell 8.30 hommikul!

Kooliblogile ei ole teada mütsiafääri põhjustajad, mistõttu kommentaar neilt puudub.

Jõululaadalt mindi tundi koogiga

Reedel (13. detsembril) peeti koolimaja keldrikorrusel maha traditsiooniline jõululaat.

Kooliblogil oli tihedast saginast hoolimata võimalik mõne müüjaga ka juttu teha. Nende sõnul jäi vajaka laada korraldusest, sest keldrikorrusel olev ruum, kus tänavu laata peeti (varasemalt on see toimunud esimese korruse pikas koridoris), oli väike ja pimeda võitu.

Miks otsustati jõululaat sel aastal keldrikorrusel pidada, ei ole kooliblogile endiselt teada.

Hoolimata kitsast müügiplatsist, oli aga ostjaid väidetavalt sel aastal tunduvalt rohkem ja seetõttu lahkuti laadalt ikkagi positiivse emotsiooni ja rõõmsa tujuga. Elagu jõululaat!

Tohutut sagimist ja seda, mida laadal sel aastal erilist müüdi, vaata videost!

Aabitsaooperiga kooli ajalukku

Foto: 1.D klass ja nende õpetaja Annely Ristikivi [RasmusM] 
Neljapäeva (12. detsembri)  hommikul, kui enamik õpilastest juba usinalt tundides õppis, korraldas loominguline 1.D klass õpetaja abiga jõulumeeleolu loomiseks lühiooperi.

Lühiooperi pealkirjaga „Onu Heino valge puudel“ kandis ette rõõmsameelsetest esimese klassi õpilastest koosnev koor. Muusikapala rääkis onu Heinost, tema valgest puudlist ja naabritädi Kaist, kes loo lõpuks kõik ühiselt ja vahvalt jõule tähistasid.

Mudilastel olid peas päkapikumütsid ja kohal olid ka onu Heino, valge puudel ja naabritädi Kai. Lauluviis oli laste endi poolt välja mõeldud, mis tõi omakorda meeldivat erilisust.

Klassijuhataja Annely Ristikivi ütles kooliblogile, et on seda jutustust „Aabitsas“ juba aastaid näinud, kuid pole kunagi varem mõelnud, et võiks sellest midagi nii toredat leiutada. Kuna aga 1.D klass on muusika ja matemaatika klass, otsustas südi õpetaja, et jõulumeeleolu loomiseks võiksidki lapsed jutu just ooperina esitada.

Õpetaja Ristikivi sõnul olid põngerjad esialgu väga arglikud ja tagasihoidlikud, kuid iga korraga hakkasid nad harjutamist aina rohkem nautima. Kooliblogiga rääkinud laste sõnul meeldis neile väga ooperis kaasa lüüa ja nad arvasid, et see oleks võinud kesta kauemgi.

12. a klassi videoparoodia kogub feimi

Foto: Rasmus Vaik parodeerib Miley Cyrusit [Yotube'ist kuvatõmmis] 
2013. aasta novembrikuu inglise keele päeva playboxi võitja 12. a klassi videoparoodia kogub Youtube'i vahendusel üleriigiliselt aina enam populaarsust ning kõige värskema seisuga (11. detsembri hilisõhtu) on esinemist vaadatud juba kaheksa korda rohkem kui on arvuliselt Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis õpilasi - kokku 7104 vaatamist.

Esikoha pälvinud video ei jäänud märkamata ka üleriigilisel meedial, nimelt ilmus 2. detsembril paroodiast artikkel Eesti ühes tuntuimas meelelahutusportaalis Elu24.

Ka suhtlusvõrgustikus Facebook on videot jagatud juba rohkem kui 300 korda ning hoolimata mõnest kriitikanoolest on reaktsioon jäänud kõikjal üldjoontes positiivseks.

* kui miski (antud juhul video) kogub feimi, siis ta kogub populaarsust

Kokku parodeeritakse videos kaheksat ülemaailmselt tuntud muusikahitti: 

Pump It - Black Eyed Peas
Spice Girls - Wannabe
Gotye - Somebody That I Used To Know (feat. Kimbra)
One Direction - What Makes You Beautiful
Miley Cyrus - Wrecking Ball
The Pussycat Dolls - Don't Cha ft. Busta Rhymes
Justin Bieber - Baby ft. Ludacris
Britney Spears - Oops!...I Did It Again

Jõulukuu tormab metsiku hooga

Alustame vabandusega, et detsembrikuu on alanud küllaltki uudistevaeselt. Aga parem ärgata hilja kui mitte kunagi. Eelmisel nädalal külastas meie kooli saatejuht Maire Aunaste, kes oma jutuga asetaski tänapäeval aina vähem meediamaastikul järgitava teesi: parem teha kvaliteetset ja tasakaalustatud ajakirjandust, kui panna pidevalt kirja kvantitatiivset soppa või nagu meie vabariigi esileedi Evelin Ilves tõenäoliselt tabavalt lajataks - „kräppi“. 

Kvaliteetsest ajakirjandusest. Meie eesmärk ei ole toota Sirbi kooliversiooni ja üsna kindlasti ei küündi me ka Eesti Ekspressi tasemeni, aga midagi põnevat, lahedat, huvipakkuvat ja vahel miks ka mitte naljakat tahaks siin jõulu- ja hiljem aprillikuul pakkuda küll.

Nii et süüvita A-rühma blogi endale aegsasti mällu – lillekylameedia.blogspot.com

Ühe kirju tutvustusvideoga saime ka viimaks maha. Kindlasti ei ole teil seda sama lõbus vaadata, kui meil seda teha. Ja ei ole see ka mõni meisterlik Bollywoodi film, aga siiski...

Olgem vihmasel ja pimedal jõuluajal mõistvad!

Ja kui teil on midagi, millest kindlasti peaks kirjutama või mida kajastama, siis on võimalik kirjutada 2013lillekylameedia@gmail.com, kiirvormi siin või meid kooli pealt üles otsida.

Raju ja kõige paremate hinnetega detsembrit!

Meediablogi detsembrikuu tiim

Ajakirjandusest ja televisioonist koos ainulaadse Maire Aunastega

Foto: Maire Aunaste rääkis TLG õpilastele enda tööst ja elust [MattiAivarL]

Neljapäeval (5. detsembril) külastas meie kooli tuntud telenägu Maire Aunaste, kes rääkis gümnaasiumi õpilastele enda kujunemisest ja televisiooni jõudmise pikast teekonnast.

Maire Aunaste, kelle arvates on teismeliseiga raskeim aeg elus, rääkis oma lapsepõlvest, kooliteest ja kujunemisest tuntud telenäoks. Külaline rääkis oma tööst televisioonis ning uue ja originaalse saate loomise meetoditest. Andis nõuandeid, kuidas käituda saatejuhi positsioonil olles ja mida teha, et saatekülalised end samuti mugavalt tunneksid.

Üks omapärasemaid asju tema tööviisi juures, mida tema sõnul ükski teine saatejuht ei tee, on järgmine: ta kohtub alati oma saatekülalistega enne saadet ning vestleb nendega ja tunneb nende vastu siirast huvi. Aunaste soovitab noortel meediahuvilistel mitte kunagi üle mõelda – kui olla liiga kinni oma ettekirjutustes, ei tule miski loomulikult ega hästi välja.

Foto: Aunaste meelest tuleks julgeda olla sina ise [RasmusM]

Televisiooni kohta ütleb ta nii: „Minu arvates on televisioon lihtne, tore ja vahel ka kasulik.“

Hetkel tegeleb Aunaste uue saate jaoks ideede kogumisega. Ta ütles, et ideede kogumisel tuleb enim kasuks televiisori vaatamine, sest sealt näeb, millised ideed on veel tegemata.

Õpilased said ka võimaluse küsida Aunastelt kõike seda, mis neid televisiooniga seoses huvitab ning külastuse lõppedes andis kooli huvijuht külalisele mälestuseks kingituse.

Maire Aunaste soovitus kõigile noortele oli mitte karta ja julgeda olla nad endid.

Tema uus saade "Pühapäev!" läheb esmakordselt eetrisse 2. märtsil ja sellest ning veel paljustki muust räägib Aunaste täpsemalt meie videointervjuus siin all!

Kriitikat ja kiitust koolisööklast

Novembrikuu viimasel koolinädalal küsisime 10. klassi õpilaselt Jimilt, Henry-Laurilt (11.klass) ning matemaatikaõpetaja Lagle Mattolt, millist toitu nad nädala jooksul koolisööklas eelistasid.

Esmaspäev

Menüü: 
Esmaspäev 25.11
Hakklihakaste Tatar või riis Hautatud köögivili, v. kapsa-kurgisalat
Tee ja suhkur, rukkileib, sepik

Küsimused:
1. Mida võtsite süüa?
2. Head ja halvad asjad toidu juures?
3. Mida muudaksite? (Ainult Jimilt)

Jim 
1. Riisi ja hakklihakastet.
2. Kaste oli hea. Hakkliha oli vesine ning alaküpsenud.
3. Maitsestaksin riisi ning hakkliha küpsetaksin rohkem.

Henry-Laur
1. Salatit, kastet ja riisi.
2. Hea toit oli.

Lagle Matto
1. Sõin kõike.
2. Söök oli suhteliselt halb. Salat oli normaalne, kõlbas süüa. Kaste oli aga väga imelik ja ei tahtnud üldse alla minna. Toit oli põhimõtteliselt väga ebakvaliteetne. Piim oli ka sööklast puudu tol päeval. Väga halb kogemus esmaspäeva kohta.

Teisipäev 

Menüü:
Teisipäev 26.11
Köögiviljasupp veiselihaga
Kohupiim marjadega Rukkileib, sepik Banaan

Küsimused:
1. Mida võtsite süüa?
2. Head ja halvad asjad toidu juures?
3. Mida muudaksite? (Ainult Jimilt)

Jim 
1. Suppi, banaani, leiba ja magustoitu.
2. Toit oli hea. Midagi halba ei ole öelda.
3. Ei muudaks midagi.

Henry-Laur 
1. Suppi, banaani, magustoitu.
2. Väga meeldis.

Lagle Matto
1. Suppi, banaani, magustoitu.
2. Väga meeldis.

Kolmapäev

Menüü:
Kolmapäev 27.11
Ahjus küpsetatud kala, tartarkaste
Kartulipüree või pasta
Porgandi-apelsinisalat, hapukapsa-peedisalat
Jogurtikook, sepik, rukkileib

Küsimused:
1. Mida võtsite süüa?
2. Head ja halvad asjad toidu juures?
3. Mida muudaksite? (Ainult Jimilt)

Jim
1. Kartuliputru.
2. Koolitoit on suhteliselt hea. Väga midagi halba ei tundugi olevat.
3. Mina pakuks suuremat maitseainete valikuid.

Henry-Laur
1. Kartuliputru, hapukapsa- ja peedisalatit, jogurtikooki.
2 Toit oli maitsev.

Lagle Matto
1. Mõlemaid salateid, kastet ja kartuliputru.
2. Kala oli kuiv, mis oli väga suur pettumus aga ülejäänud asjad olid päris head. Jogurt oli joogiks, mis oli väga hea.

Neljapäev 

Menüü: 
Neljapäev 28.11
Rassolnik, hapukoor
Karamellikissell keedisega
Sepik, rukkileib
Pirn

Küsimused: 
1. Mida võtsite süüa?
2. Head ja halvad asjad toidu juures?
3. Mida muudaksite? (Ainult Jimilt)

Jim 
1. Suppi, leiba ja magustoitu.
2. Liha oli hästi tehtud. Köögiviljad supis olid veidike alaküpsenud ja kruubid olid ülekeenud. Magustoidu maitse oli liiga tugev.
3. Erinevate komponentide küpsemisaega võiks täpsemalt jälgida, et midagi poleks toores ega üleküpsenud. 

Henry-Laur
1. Kõike.
2. Magustoit ei maitsenud.

Lagle Matto
1. Kõike.
2. Väga maitsev. Magustoit oli natuke imelik.

Reede 

Menüü:
Reede 29.11
Kananagitsad, karrikaste
Kartul või riis
Tomati-sibulasalat, hiinakapsa-melonisalat
Mahlajook, rukkileib, sepik

Küsimused: 
1. Mida võtsite süüa?
2. Head ja halvad asjad toidu juures?
3. Mida muudaksite? (Ainult Jimilt)

Jim
1. Pastat, kastet, kana ning leiba.
2. Kõik oli ideaalne.
3. Ei muudaks mitte midagi.

Henry-Laur
1. Riisi ja kananagitsaid.
2. Väga hea.

Lagle Matto
1. Kõike riisiga.
2. Väga mõnus toit. Super! 

Jimi arvates oli ideaalne söök reedel ning nädala halvim söök neljapäeval. Henry-Lauri arvates oli nädala parim toit reedel.

Õpetaja Lagle Matto ütleb kokkuvõtteks, et arvestades, kui vähe peab iga kuu toidu eest maksma, saab väga head toitu ja kokameeskond on olnud väga hea. Eriti veel nüüd, kus uus meeskond tõi uued kandikud. "Ei tasu vinguda, meie kooli toit on väga hea. Vahest juhtuvad mingid äpardused, aga see on ainus."

FOTOD JA VIDEOD: Playbox TLG moodi!

Tänavune võitja - 12.A klass
[Foto: LiinaS]

25-29. novembril leidis aset koolis inglise keele nädal, mis on tavaks saanud igal kooliaastal. Sellest võtsid osa nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õpilased.

28. novembril toimus kolmanda vahetunni ajal Playbox, mis mõeldud 10-12. klassidele. Korraldajaks oli inglise keele õpetaja Liis Olt.

Sellel aastal osalesid kõik gümnaasiumi klassid peale ühe.

Žüriisse kuulusid õpetaja Mäekask, õppealajuhataja Anu Luure ning iga klassist klassiesindajast õpilane.

Tase oli kõrgem kui eelnevatel aastatel - suur töö ja trenn oli tehtud ning kostüümid hoolikalt valitud. Esinemised olid meeleolukad, klasside kavad olid väga liikuvad ning huvitavad! Oli näha, et iga klass andis endast parima. Vaatajad said naerda ning esitusi nautida.

Kuna kavad olid paremini ettevalmistatud kui eelmistel aastatel, siis olid klasside punktide jaotused tasavägisemad kui enne.

 B-rühma poolt üles võetud esitusi saad vaadata siit!!!!

Reaalklassid 11.r ja 10.r jäid jagama teist ja kolmandat kohta.

Viimasena esinenud 12.a valiti žürii poolt ka võitjateks, ning tubli töö eest said nad auhinnaks kaks kooki.

Nende esitus koosnes ise tehtud muusikavideost, mida teistel klassidel ei olnud ning milles parodeeriti seitset erinevat laulu. Videoklipi lõppedes tulid nad lava tagant välja ning lõpetasid oma esituse tantsuga.

Loe, kes võitis neljanda Spelling Bee

Teisipäeval, 26. novembril toimus neljanda tunni ajal aulas kaheksandatele ja üheksandatele klassidele mõeldud konkurss Spelling Bee. Praeguseks on seda tehtud neli aastat. Osavõtjaid oli kaksteist, igast inglise keele grupist üks.

Võistlejad
[Foto: LiinaS]

Selle aasta osavõtjateks olid:

1. 8.a klass - PietroC
2. 8.a klass - EliisabethV
3. 8.b klass - AleksandraL
4. 8.b klass - PatrickT
5. 8.c klass - CarelinT
6. 8.c klass - StenL
7. 9.a klass - MartinH
8. 9.a klass - HelenK
9. 9.b klass - Hardi HaraldS
10. 9.b klass - PilleriinA
11. 9.c klass - MartenM
12. 9.c klass - ReneP

Tulemused:

I koht: Hardi HaraldS - 9.b klass
II-III koht: PilleriinA - 9.b klass
II-III koht: EliisabethV - 8.a klass

Hardi HaraldS ja PilleriinA
Sallo mõisitis just, et on võitnud.
[Foto: LiinaS]

Korraldajaks oli inglise keele õpetaja Helve Pääro.

Võistluse viisid läbi õpilased EmilyK (8.a klass) ja RogerF (9.b klass)

Hardi HaraldS koos korraldaja õp. Helve Pääroga
[Foto: LiinaS]

Küsisime esimese koha võitjalt paar küsimust:

Kuidas valmistusite võistluseks?
Ma ei jõudnud valmistuda. Sain just enne võistlusi teada, et osalen, kuna klassivend ei tahtnud osaleda.

Kas oled varasematel aastatel ka osalenud?
Ei. Esimest korda. Kui saaks osaleks järgmine aasta ka.

Samuti uurisime Spelling Bee kohta õpetaja Helve Päärolt.
Tema arvates sai võistlus liiga kiiresti otsa. Põhjus võis olla selles, et lapsed on hakanud tegema seda nõrgemalt. Selle tõestuseks on olnud eelmised aastad, kus õpilased on rohkem teadnud. Võistlus on kauem vastu pidanud, on kulunud kõik 45 minutit. Järgmiseks aastaks teavad korraldajad, millega tööd teha, kuna õpilased õigekirja enam nii hästi ei valda.

Lapsed panid mängudega pea tööle!

Teisipäeval, 26. novembril toimusid koolis lauamängutunnid. Üritust viis läbi Meelis Looveer. Teisel tunnil sai nuputada 8.c klass, kolmandal tunnil 2.a klass, ja neljandal tunnil 2.c klass.

2.a klassi õpilased [Foto: LiinaS]

Kolmanda tunni ajal, kui mängukord oli 2.a klassi käes, käisime uudistamas kuidas tund edeneb. Lapsed olid äärmiselt innukad mängima ja võistkondi looma. Kui Looveer parajasti mõnda mängu lahti seletas istusid lapsed vaikselt ning kuulasid huviga.

Vahel hüüdis keegi vahele: "Ma tean seda mängu!" ehkki neid mänge poelettidelt just kuigi tihti ei leia. Mõne aja möödudes vahetasid lapsed kohti, et saaks tunni jooksul ikka mitut erinevat mängu järele proovida.

[Foto: LiinaS]

Enamus mängudest olid mõeldud pigem algklassilastele, kuid oli ka keerukamaid vanematele poistele ja tüdrukutele. Tund möödus lärmakalt, kuid lapsed nautisid väga!

Meelis Looveer lastele enda loodud mängu õpetamas [Foto: LiinaS]

Meelis Looveer disainib ise mänge. Üks enda loodud mäng oli tal kaasas: "Alles käse!". Lisaks organiseerib Looveer lastele erinevaid üritusi, et nad mängida saaks.

TLG "Kruvikeeraja" käis Betti Alverile pühendatud luulepäevadel!

TLG teatrigrupp Kruvikeeraja käis 22.-23. novembril Jõgeval toimunud Betti Alverile pühendatud 21. luulepäevadel “Tähetund”. Sel aastal oli teemaks “Monoloog Eesti ja maailma luulekeeles”.

Luulepäevade źürii
[Foto: LiinaS]

Kruvikeeraja esines Andres Jakovlevi juhendamisel etendusega “#OblikateVahel”. Kahjuks tehinilistel põhjustel kuigi palju etendusest lavale ei jõudnud.


Intervjuu Kruvikeeraja juhendaja Andres Jakovleviga:

Kuidas kommenteeriksid Kruvikeeraja ebaõnnestunud etendust?
Ega siin tegelikult midagi kommenteerida ei olegi - tehnika vedas meid igas aspektis nii totaalselt alt, et sisuliselt jäi etendus andmata. Olen aga endiselt veendunud, et meil on väga hea ideega väga hea etendus nii et päris prügikasti seda ei viska. Mingis vormis tuleme sellega - ja siis juba toimiva tehnikaga - lavale kindlasti.

Mis emotsioonid üldiselt luulepäevadest jäid?
Emotsioonid... Selles suhtes on keeruline öelda, kuna olin ausalt öeldes päris väsinud (viimased paar nädalat on tööalaselt üsna pilgelised olnud). Üsna palju oli lõbusaid etendusi, mis mulle väga meeldis. Aga eks siin oli osa ka sellel, et väsinud peaga väga sügavmõttelist luulekava ei olekski suutnud jälgida.
Aga muidugi oli tore - nii laheda trupiga nagu Kruvikeeraja ju teist moodi ei saakski.

Milline etendus oli lemmik?
Ühte lemmiketendust välja tuua ei oskagi, aga väga meeldisid KutiMuti Stuudio - "Must. Valge. Kirju. Kolm monoloogi püha armastuse asjus" ja Jõgeva Liblikapüüdja - "On üks mõte mind vaevanud vahel..." Kaks etendust jäi mul ka nägemata; võib-olla oli see kõige lemmikum just nende hulgas.

Tlg teatritrupp "Kruvikeeraja"
[Foto: LiinaS]

Kahel päeval naerutasid ja panid vaatajaid mõtlema 22 erinevat gruppi. Grand Prix-i pälvis Saaremaa Ühisgümnaasiumi grupp Krevera, Rita Ilvese juhendamisel etendusega “MONO-monoloogid”.

Teised auhinnad:

LAUREAADID:
“On üks mõte mind vaevanud vahel…”, Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja, Juhendaja Lianne Saage-Vahur
“Piia ja Indrek”, Kolga Kohal-olijad, Juhendaja Terje Varul
“Tühi segakoor”, Rapla Ühisgümnaasiumi Riinimanda Teater
PARIM JUHENDAJA - Lianne Saage-Vahur, Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja
PARIM NAISNÄITLEJA – Teele Tilts, Saaremaa Ühisgümnaasiumi Krevera, etenduses “MONO-monoloogid”
PARIM MEESNÄITLEJA - Indrek Põldver, Kolga Kohal-olijad, etenduses ”Piia ja Indrek”

NÄITLEJAPREEMIAD
Maria Mironova, lavastuses “Olla või mitte olla…?”, Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambel
Gunnar Mändmets, lavastuses “Sind ülistan, Eesti köök!”, Viljandi Gümnaasium
Karl August Kaljuste, lavastuses “Kõnelused surnud mehe majas.”, Miina Härma gümnaasiumi näitetrupp
Toomas Erikso, lasvastuses “Vaba mees”, Orissaare Gümnaasiumi Mo-Teater
Piia Sandra Sandrak, lavastuses “Piia ja Indrek”, Kolga Kohal-Olijad
ERIPREEMIAD
Totaalse teatri eest - lavastusele “Mu süda on ju siin!”, Rakvere Linnanoorte Näitetrupp
Originaalse materjalivaliku eest - lavastusele “Sind ülistan, Eesti köök!”, Viljandi Gümnaasium
Hea meeskonnavaimu eest - lavastusele “Trenn noore mehe mõtetega”, Rakvere Reaalgümnaasiumi Karla
Keelemängulisuse eest nii sõnas kui vormis - lavastusele “Vigurregivigurvärsilised etüüdid”, Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja
Liikumise eripreeemia - lavastusele “Must. Valge. Kirju. Kolm monoloogi püha armastuse asjus.”, KutiMuti Stuudio
Juhendaja debüüdipreemia - Karl Artur Koržets, lavastuse “Must. Valge. Kirju. Kolm monoloogi püha armastuse asjus.” eest, KutiMuti Stuudio
Meeldejääva esinemise eest - Kelli Latik, lavastuses “Piia ja Indrek”, Kolga Kohal-olijad
Meeldejääva esinemise eest - Liisi Promet, lavastuses “Must. Valge. Kirju. Kolm monoloogi püha armastuse asjus.”, KutiMuti Stuudio
Meeldejääva esinemise eest - Helena Mägi, lavastuses “Tutipidu”, Paide Ühisgümnaasiumi trupp Maski Taga
Meeldejääva esinemise eest - Ursel Tilk, lavastuses “Tühi segakoor”, Rapla Ühisgümnaasiumi Riinimanda Teater
Meeldejääva esinemise eest - Erik Robert Ots, lavastuses “Tühi segakoor”, Rapla Ühisgümnaasiumi Riinimanda Teater
Tallinna Ülikooli eripreemia - Rita Ilves, lavatuse ”MONO-monoloogid”, Saaremaa Ühisgümnaasiumi Krevera

VIDEOINTERVJUU: "Improkraatia" naerutas TLG-s publikut!

Teisipäeval, 19. novembril, esinesid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis improetendusega Rauno Meronen, Martin Junna ja Mihkel Kangur. 

Martin ja Rauno on meie kooli vilistlased ning lisaks veel olid nad õppeaastal 2012/2013 TLG teatritrupi "Kruvikeeraja" juhendajateks. 

Enne etendust tegi Rauno publikuga soojendusharjutusi.

[Foto: LiinaS]

Improetendus “See kõik juhtub siin ja praegu” sai alguse publiku öeldud sõnast “veski”. Ühest ainsast sõnast tekkis lavale mitu erinevat maailma.

Etenduse käik oli põnev ning kahekümnepealisest publikust käisid tihti läbi narupahvakud ja lõkerdamine.

[Foto: LiinaS]

Kolm meest on üks osa kümneliikmelisest improgrupist Improkraatia. Grupi 7 liiget asuvad Tartus ning 3 Tallinnas, seetõttu toimub enamus nende etendusi Tartus. Improkraatia kohta võib veel infot leida: http://www.improkraatia.ee/ 

Videointervjuu:

Just Film käis Lillekülas ennast tutvustamas

[Foto: LiinaS]

Teisipäeval, 12. novembril 3. vahetunnil toimus kooliaulas noorte-ja lastefilmide festivali Just Film programmi tutvustus. Filmifestival toimub ajavahemikus 15-24 november 2013. Just Film sai alguse 13 aastat tagasi, kui PÖFF (pimedate ööde filmifestival) oli juba loodud. Seejärel tuli mõte, et lastel ja noortel võiks olla oma filmifestival.

Just Filmi valik on tehtud läbimõeldult - see on arusaadav nii inglise kui ka eesti keeles. Festivali avafilmiks on "Kass Oggy ja kurjad prussakad," lõpufilmiks aga "Tapa oma kullakesed." Pileti hind on 3.5 eurot, sooduspilet maksab 3 eurot ning ISIC kaardiga on pilet 2.6 eurot.


[Foto: LiinaS]

Programmi tutvustas õpilastele Peeter Stumbur, kes vastas küsimustele.

Palju on eelmistel aastatel külastatud Just Filmi festivali?

Just Film on fenomenaalne nähtus. Üle 10,000 noore käib iga aasta Just Filmil. Eelmine aasta oli umbes 12,000 külastajat. Loodame, et see aasta tuleb 15,000 kanti.

Mis filme soovitate vaatama minna?

"Poeskäigud", "Taevalaotuse all", ning "Lühiajaline 12", mis räägib noorsoo töötajatest. Teema on raskemeelne, kuid film helge. 

[Foto: LiinaS]

TLG noorimad kinkisid isadele südantsoojendava kontserti

TLG mudilaskoor, klaveril juhendaja Kristiina Mõttus
[Foto: LiinaS]

Neljapäeval, 7. novembril kell 18.00 kogunesid isad-emad, lapsed käe otsas kooli aulasse, et saada osa peagi algavast isadepäevale pühendatud kontserdist.

Mitmekümnepealine TLG mudilaskoor kandis ette tuntuid ja armsaid laule. Neid juhendas Kristiina Mõttus, kes lastega klaveri tagant hääletult suhtles, naeratas ja neid julgustas.

Vahepeal tehti endale kaaslaste seast teed ja trügiti mikrofoni juurde luuletust lugema, solisti osa laulma või siis hoopiski mõnd vahvat nalja pajatama.

[Foto: LiinaS]

Laval ootas oma järge plokkflöödi ansambel, kes oma korra saabudes mängis armsaid viisijuppe, mis lisasid kontserdile veelgi erilisust. Neid juhendas rõõmsameelne Helgi Tõnnemaa.

Plokkflöödi ansambel (juhendaja: Helgi Tõnnemaa)
[Foto: LiinaS]

Kontsert lõppes kõva aplausiga ja lapsed vudisid kähku vanemate juurde. Võsukestele tehti kõva kalli ja suuntuti siis, naeratused näol, kodu poole. Vanemad arvasid, et kontsert oli ilus ning lapse kontserte on alati meeldiv vaadata.

Küsisime lastelt ka paar küsimust nende isade kohta:

1. Mis on parim asi isa juures?

2. Mida meeldib isaga kõige rohkem koos teha?

Joonas:

1. Minu isa juures on parim asi see, et ta on alati valmis minuga mängima.

2. Mulle meeldib oma isaga lõbustuspargis käia ja koos jäätist süüa. Ja muidugi on mu isaga ja ka vennaga koos hästi lõbus.

Oskar:

1. Ta on tore.

2. Kõige rohkem meeldib koos lõbustuspargis käia.

Joosep:

1. See, et ta lubab mul alati oma telefonis mängida.
    Joosepi isa (naeratus näol): Ei luba!
    Joosep (poeb veel rohkem isa külje alla): Lubad ikka!

    Joosepi isa: Noh, ainult auto peal.

2. Kõige rohkem meeldib koos temaga maletada.

Hendrik:

1. Ta on arst.

2. Kõige parem on lihtsalt koos olla.

Lilleküla vilistlane Alo Unt hakkas luuletama

[Foto: LiinaS]

Meie kooli külastas vilistlane Alo Unt, kes tegeleb töötamise kõrvalt luulega ning kellel on ka oma bänd. Ta mängis vaheldumisi nii kitarri kui klaverit ja luges enda koostatud luuletusi ette. Hiljem oli ka võimalus osta tema raamatut, mille hinnaks oli viis eurot. Otsustasime temaga teha lühiintervjuu.

Mis ajal hakkasite tundma suuremat huvi luuletamise vastu ning millal kirjutasite oma esimese luuletuse?

Umbes sellest hetkest, kui tahtsin hakata raamatut kirjutama ehk paar aastat tagasi. Kuskil kahekümnendates.

Kas ja milline oli meie kooli roll teie luuleni jõudmisel?

Keeruline küsimus. Kindlasti mingil määral oli koolil rolli. Käsitlen tekstides isikuomadusi, mis puudutavad ausust, siirust ja otsekohesust. Need olid sellised väärtused, mille eest tuli siin koolis mõnikord võidelda.

Kuidas teie arvates koolid praegusel ajal panustavad luuletamisesse ning mida peaks teie arvates muutma?

Ei tea kas just panustavad, kuid kindlasti võib seda teha, sest ka luulel nagu muusikal ja kunstil on teraapiline mõju. Samuti võib kokku istuda ja tekstiga tööd teha või vestelda. Ei pea kohe ju luuletajaks hakkama.

Kui kaua läks raamatu valmimisega?

Raamatu valmimisega läks kuskil poolteist aastat.

[Foto: LiinaS]
 

[Foto: LiinaS]

Novembrikuu meediagrupp alustab tööd!

Lilleküla Halloweeni pidu muumia ja vakladega!

[Foto: GetrinK]

31. oktoobril korraldas Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpilasesindus Halloweeni puhul õpilastele põneva ja hirmuäratava Halloweeni peo!

Üritus algas kell seitse õhtul, kooli aulas, kuhu olid oodatud kõik õpilased üheksandast kuni kaheteistkümnenda klassini. Kõik peolised olid kohale oodatud teemakohastes kostüümides.

Peo käigus mängiti erinevaid mänge, näiteks parima muumia valmistamine, kus osalejad pidid võistkonniti ühe liikme mässima wc paberi sisse. See, kelle võistkonna liige kõige rohkem reaalset muumiat meenutas, võitis. Peale muumia valmistamise mängiti veel ka limbot ning arvamismängu, kus võistlejad pidid käe kasti pannes ära arvama, mis seal sees on.

Ürituse käigus valiti ka parim naiskostüüm, mille tiitli sai Rõõt Kampus ning parim meeskostüüm, mille tiitli sai endale Karl Tammkõrv. Võitjaid premeeriti üpriski šokeerivate auhindadega, näiteks elusate vakladega.
Peale mängude said peolised ennast liigutada ka tantsupõrandal, kus tantsu ja liikumist oli palju.


[Foto: GetrinK]


Lisaks tantsule pildistati ka fotonurgas üles osalejate kostüümid: haldjas, kass, vampiir, avatarist pruut, hirmuäratav arst, kollid, kummitused ja paljud teised.
Kõike seda vaata täpsemalt FOTOGRALERIIST

Ei mingit koolipinki! Ainult Mehhiko!

Foto: Teele Rannu

Oktoobrikuu on varsti läbi ning möödunud on kolm kuud hetkest, millal meie kooli endine 10H klassi õpilane Teele Rannu lahkus Eestist Mehhikosse terveks kooliaastaks, YFU vahetusõpilase programmi abil. Otsustasime välja uurida, kuidas tal siiani teisel pool maakera läinud on.

1. Mis oli sinu esmamulje Mehhikosse jõudes. Kas oli hirmus?

Kindlasti esimene asi oli kuumus, nii lennujaama jõudes kui ka praegu, igapäevaselt. Samuti erinen ma välimuse poolest palju kohalikest. Nad on lühikest kasvu, tumedama nahaga ja muidugi kõik tumedapealised.
Kohe alguses sain ma aru, et mul tuleb üks huvitavamaid kogemusi siin elades seda juba inimeste ja selle ümbruse nägemisest. Hirmu ma ei tundnud, vastupidi, algul oli kõik nii uus ja põnev. Ootusärevus oli tunne mis mind valdas.

2. Milline on sinu vahetuspere ning kas oled nendega rahul? 

Minu Mehhiko vahetuspere on super! Lisaks vanematele on mul peres veel kaks vanemat õde ja minuga samavanune vend, kellega juhuslikult käin samas klassis. Kõigiga on läbisaamine hea. Vahetuspere võttis mind esimesest päevast omaks ja tundsin end väga kiirelt pereliikmena. Ma ei väsi kõigile kordamast, et mul on perega väga vedanud. Vahetuspere ongi üks tähtsaim osa vahetusaasta ajal. Perega veedad suure osa oma ajast, eriti siin Mehhikos, kus pereliikmetega veedetakse palju aega. 

3. Kuidas oled kohanenud kohaliku ühiskonnaga ja, kas hispaania keelega on esinenud probleeme? 

Tunnen, et peale kolme kuud Mehhikos oldud aega olen juba kohanenud. Ma ei oskagi enam midagi erilist siinses elus välja tuua, sest mulle on see samuti juba tavaline igapäevaelu. Tunnen end juba mehhiklasena.
Hispaania keelt valdan juba paremini. Muidugi ei räägi ma seda nii kiiresti ja soravalt kui kohalikud, kuid minust saadakse aru, kui üritan midagi seletada. Kuulata, mida teised räägivad on muidugi lihtsam, rääkida veidi keerulisem, aga kolme kuu kohta pidavat ma hästi rääkima, nii ütlevad teised. Arvan, et arenen vaikselt iga päevaga. 

4. Võrdle oma praegust õppekava, koolimaja ja õpetajaid Eesti omadega.

Mina käin erakoolis, mis on siin väga tavaline, sest tavakoolides siin ei ole lootust haridust saada. Enamikes koolides (era-ja tavakoolides) on koolivorm, nii ka minul. Õpin selle kooli lõpuklassis, aga lõpuklassis olemise tunnet väga ei ole. Materjalid, mida nemad võtavad on mulle tuttavad kuskil seitsmendast klassist, eriti matemaatika. Kuna see lõpuklass on arvutisuunaga, siis keeletunde mul ei ole. 

Väga lihtne koolis siiski ei ole, võõras keeles programmeerimistundides pole kerge. Tunnid algavad kõigil kell seistse hommikul ja lõppevad enamasti kell üks päeval. Tunni pikkus on 50 minutit, kuid ühte ainet on alati kaks tundi järjest. Peale kahte esimest tundi on söögipaus 30 minutit, siis on jällegi kaks tundi, 10 minutiline vahepaus ja sellele järgneb veel kaks tundi. Mulle selline tunnijaotus meeldib, sest nii on õpetajal uue teema selgitamiseks piisavalt aega ja ka koolikotid on kergemad, sest kaasas kanname vaid kolme aine vihikud. Õpikuid ja töövihikuid siin ei kasutata. 

Koolimaja koosneb mitmest hoonest. Esiteks on kooli juhtkonna hoone ja peale seda veel neli hoonet. Kooliõu on suur, kus on korv- ja võrkpalliväljak, neid aga kuumuse tõttu tihedalt ei kasutata. Koolihooned on lahtised, pole kinniseid maju nagu Eestis, sest sooja kliima tõttu neid ei vajata. Koolisööklat siin ei ole. Enamasti võetakse kodust midagi kaasa või siis ostetakse puhvetist. Lisaks puhvetile on veel tagaaias väike söögikoht, kus saab süüa kiirelt valmivaid Mehhiko toite: tacosid, tlayudasid, empanadasid jne. 

Õpetajatega on siin õpilastel paremad suhted, kui Eestis. See võib-olla seetõttu, et nad on õpilastega leebemad, kui Eestis. Õpetajad on enamuses mehed, naisõpetajaid on minu koolis ainult kolm.

Üks koolihoonetest, kus Teele õpib
Foto: Teele Rannu

5. Mis on kõige huvitavam või lahedam juhtum, mis sinuga siiamaani Mehhikos juhtunud on?

Seda on raske valida. Hiljuti kogesin oma esimest maavärinat, mis oli algul isegi hirmus. Imelik oli sel korral see, et vaid siseruumides oli värinat tunda. Üks naljakas juhtum oli mu just eelmine nädal. Sõitsin koos klassikaaslastega bussis kesklinna. Istusime bussis maha ja hakkasime kõik pileti jaoks nelja peesot otsima. Kui piletimüüja meie istekohtadeni jõudis andsin talle oma sendid aga nende hulka oli sattunud ka juuksekarv. Bussijuht võttis selle sõrmede vahele, andis mulle raha tagasi ja tänas mind. Vahel on mul oma heledatest juustest ka kasu. 

6. Kõige lemmikum asi seoses Mehhikoga?

Ainult ühte asja ma ei oska välja tuua, kõik meeldib. Kindlasti on üheks asjaks siinne kliima, elan Mehhiko kaguosas, Juchitan de Zaragoza nimelises linnas, Oaxaca osariigis. Siin on aastaringselt väga soe ilm ja lisaks sellele on mul asukohaga väga vedanud, sest siin linnas on säilinud mitmete põlisrahvaste traditsioonid. Üks nendest on zapoteco keel, mida veel ainult siin Oaxaca osariigis kõneletakse. Meeldib inimeste positiivne ellusuhtumine, sõbralikkus ja üksteise aitamine igas olukorras. Ma naudin siin kõike, mis on erinev võrreldes Eestiga, sest just erinevused teevad minu vahetusaasta huvitavaks.

Mehhiklaste toidu kõrvale käib alati tšilli, ilma selleta ei sööda midagi. Isegi enamus maiustusi on tšilliga.
Foto: Teele Rannu

7. Kas koduigatsus on suur?

Seda küsimust küsitakse minult tihti ja alati vastan lihtsa ei-ga. Enne Eestist lahkumist kartsin küll, et just mina olen see esimene vahetusõpilane, kes suurest koduigatsusest tagasi koju tuleb, aga ei. Koduigatsus pole mul siinoldud aja jooksul imekombel olnud. Arvan, et põhjuseks armastav pere siin Mehhikos, kui ka toetav pere Eestis, kellega saan skypes ikka suhelda.

8. Soovitad Mehhikot teistele ka, kui jah siis miks?

Kõikidele tulevastele vahetuõpilastele soovitan Mehhikot soojalt. See on nii suur ja lai riik, et ära sellest tüdineda pole võimalik. Kel on tahtmist hispaania keel või ette võtta reis kuskile eksootilisse kohta, siis on Mehhiko just õige valik. Siinne elurütm on lihtsalt nii erinev ja, et seda mõista, tuleb ise kohale tulla. Inimesed on sõbralikud ja positiivsed, teretavad sind tänaval ja puhuvad juttu, kuigi näed neid esimest korda. 

Teele Hierve al Agua kuumaveeallikate juures

Pikk kooliaasta on veel ees ning Lilleküla press soovib Teelele palju edu ja jaksu terveks aastaks ning loodame, et ta tervena järgmine aasta Eestisse naaseb!

Loe, mis toimus teleshow ''Me armastame Eestit'' salvestusel meie gümnasistidega!

[Foto: Epp-Mare Kukemelk]
 

Kolmapäeval (23. oktoobril) käisid meie kooli gümnasistid meedia õppekäikude raames saate ''Me armastame Eestit'' telesalvestusel.

Salvestus toimus TV3 majas, kus võis näha paljusid tuntuid inimesi.

Salvestuseks said kõik selga endale sinised või valged saate T-särgid, mis jäid pärast õpilaste kätte mälestuseks. Pärast hakati kaasaelamise harjutusi tegema, mis koosnesid plaksutamisest, naermisest ja isegi laulmisest.

Peale seda hakkas lindistus, mis kujunes väga huvitavaks tänu imelisele saatejuhile Inesele, pidevat sõnasõda pidavatele Mihkel Raua ja Peeter Ojale ning ka väga nauditavale saate ansamblile.

Kui saatesalvestus läbi sai, said võitja meeskonna toetajad endale suure kotitäie head Eesti toitu. Lõpuks kujunes salvestus ootustest kokkuvõttes palju paremaks, mis siis, et salvestus toimus vaheajal.

Kuigi saadet vaadates tundub, et kõik tähed on väga rõõmsad, siis tegelikkuses kõnnivad nad küll väga mornade nägudega ringi. Ainuke rõõmsameelne oli Tanja Mihhailova, kes Mikk Saart rõõmsalt pagasnikusse pakkis.

VIDEO: Vaata, kuidas sai rebasest gümnasist!

15. ja 16. Oktoobril toiminud rebaste retsimisest saime lisaks fotodele ka palju põnevat video peale. Lühikseses, kuid meeleolukas videos näete mitmeid retsimisel toimunud sündmusi! Head nautimist!

Gümnasistiks sai sellel aastal muna, jahu ning õli-sidruni-ketšupi-majoneesi-kokteiliga!

[Foto: GreeteP]

15. ja 16. oktoobril toimus iga-aastane traditsiooniline rebaste retsimine, kus 12.klassid niiöelda tervitasid uusi kümnendikke, andes neile erinevaid proovilepanevaid ülesandeid.

Retsimise ajaks kästi rebastel kooli kaasa võtta väike tops, hambahari ning ämber või kauss, mis asendaks rebaste koolikotti - õhk oli pinev!

Retsimine algas teisipäeva hommikul kell 7, meie kooli staadionil, kus kõik rebased jõid kokteile, mis koosnesid õlist, sidrunist, majoneesist ja ketšupist. Peale seda said rebased endale selga uued hilbud ja ka kaunistused näkku.

Päeva jooksul korraldati rebastele erinevaid klassidevahelisi võistlusi ja ülesandeid, näiteks inimpüramiidi koostamine, jooksuringide tegemine ja loomulikult ka sibula ja muu maitsva söömine. Kuna kõik rebased olid esimesel päeval väga kuulekad, siis järgmisel päeval pidid nad saabuma kooli staadionile alles poole kaheksaks. Sellel päeval oli vaja kaasa võtta ajaleht, pesulõks, väike tops ning samuti pesukauss või ämber.


[Foto: GreeteP]

Samal hommikul pidid rebased veelkord jooma mõnusaid kokteile ning muidugi said nad taaskord kogu päevaks selga mentorite poolt valitud riided ja ka näokaunistused. Peale koolipäeva toimus kurikuulus lõpurets! Erinevalt varasemast, polnud tegu enam lihtsate klasside vaheliste võistlustega, vaid seal said rebased tunda õiget retsimist!

Lisaks munadele ja jahule said seal noored rebased suure vande andmise, kus ristiti neid täisväärtuslikeks gümnasistideks - palju õnne meie poolt!

Ürituse elavamaks ülevaateks intervjueerisime nii retsijaid kui ka rebaseid!


[Foto: GreeteP]

Intervjuu retsijate Mirjami ja Oliveriga:

1.Milline tunne on, et saate oma retsi eest tagasi tasuda? 

Mirjam: Hea tunne, väga lõbus on. 
Oliver: See ei ole nii hull. See ei ole tagasi tegemise asi, vaid me õpetame neile koostööd, sest neile on antud klassi peale ülesanded. Kuigi, kui tuleb lõpurets, siis on küll väike magus kättemaks. 

2.Kas olete oma rebasega rahul? 

Mirjam: Jah, mul on kaks rebast ja mõlemad on väga osavõtlikud ning teevad kõike väga hästi! 
Oliver: Mul on kaks rebast. Mõlemad on väga viisakad, kuid üks on natuke ära kadunud. Vahel on veidike mõnus neid ka alandada natukene. 

 3.Mis on kõige huvitavam asi, mida olete saanud rebastele teha? 

Mirjam: Ma arvan, et kõige huvitavam osa tuleb täna peale tunde, kui toimub lõpurets. 
Oliver: Arvatavasti see, kui nad pidid nende pitsidega ringi jooksma ja hiljem need sisse võtma, aga arvan, et kõige huvitavam sündmus on ikka see lõpurets, mis tuleb peale tunde. 


[Foto: GreeteP]

Intervjuu rebaste Francise ja Triinuga:

1.Mis on teie esmamulje retsist? 

Francis: Pole nii hull midagi, eks siin mõned asjad on, mis pole väga meeldivad ja, mida peab sööma.
Triinu: Väga Lahe! Võiks ainult natuke rohkem kesta. Kaks päeva on liiga vähe. 

2.Mis on kõige hullem asi, mis teiega on siiamaani tehtud? 

Francis: Mulle lasti mingit majoneesi suhu, mis oli üpris vastik. 
Triinu: See, kui me pidime staadionil jooma shotte, mis koosnesid õlist, sidrunist ja ketšupist. 

3.Kas teie ootused retsile vastasid tõele? 

Francis: Las ma mõtlen... nii ja naa. 
Triinu: Jah, vastasid küll. 

4.Kas olete oma retsijaga rahul? 

Francis: Ja ikka, olen väga rahul. 
Triinu: Olen väga rahul. Parim retsija kindlasti!

Rohkem pilte saab vaadata siit:

Klassika! Kuidas veedavad algklassides õppivad õpilased oma sügisvaheaega?

On saabunud lõpuks esimene koolivaheaeg sel kooliaastal ning uurisime, mida teevad algklassiõpilased vaheajal. Vastuseid andsid meile Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi algklassiõpilased Markus ning Rain.

Kas teil on juba plaanid tehtud vaheajaks?

Markus: ''Mul on plaanis mängida arvutimänge ja käia sõpradega õues mängimas.''
Rain: ''Mina lähen maale vanaema ja vanaisa juurde. Pärast, kui tagasi tulen, lähen ma kinno.''

Kas te olete vaheaega juba pikisilmi oodanud või tahaksite edasi koolis käia?

Markus: ''Minul pole kooli vastu midagi, aga siiski tahaks koolist natuke puhata.''
Rain: ''Ootan väga, sest tahaks maal koeraga mängida.''

Kas teil on juba kooli alguses mõni aine väga meeldima hakanud?

Markus: ''Minule meeldib väga kehaline kasvatus.''
Rain: ''Mulle ka meeldib kehaline kasvatus, sest seal saab palju ringi joosta.''

Küsisime ka tüdrukutelt, mida nad vaheajal teevad ning soovisime teada samuti nende lemmikainet. Paljud andsid vastuseks, et nad lähevad maale ning kõikidele oli aga saanud lemmikaineks kunstiõpetus!

Randpere, Anvelt, Kross või Savisaar? Keda toetab Tallinna Lilleküla Gümnaasium?

 

A-meediablogi värskest internetiküsitlusest selgub, et Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi gümnasistidest enim soovib kodulinna Tallinnat juhtima IRL-i linnapeakandidaat Eerik-Niiles Krossi. Kõige vähem sai hääli aga hetkel võimul oleva Keskerakonna meerikandidaat Edgar Savisaar.

Üldtulemuste järgi sai kõige rohkem ehk 40% gümnasistide häältest Isamaa ja Res Publica Liit ja Eerik-Niiles Kross, talle järgneb Reformierakonna kandidaat Valdo Randpere 29 protsendipunktiga.

Parempoolsetele erakondadele (IRL ja RE) läkski enamik häältest – 69%.

Kolmandat ja neljandat kohta jagavad võrdselt kõigest 8% sotsiaaldemokraatliku erakonna meerikandidaat Andres Anvelt ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda esindav Mart Helme.

Viimaselt ehk viiendalt kohalt leiame Keskerakonna, keda toetab kõigest 5% gümnasistidest. 10% hääletanutest toetab aga mõnda valimisliitu.

Üldtabel ka sektordiagrammina: 

Kui vaadata igat klassiastet eraldi, leiame samuti mitu huvitavat tõika: erinevalt teistest toetab 10. klassidest enamik õpilasi IRLi asemel hoopis Reformierakonda (50%), kuid sotsiaaldemokraatlikku erakonda ei toeta seal keegi. 12. klassidest ei toeta keegi aga erinevalt kõigist teistest klassidest Keskerakonda, ülekaalukalt juhib seal IRL (75%).

Ka sektordiagrammidena: 

Ja veidi statistikat ka hääletanutest: 53 protsenti olid meessoost ja 47 protsenti naissoost. Klassiastmetena: hääletanutest 52 protsenti 11. klassidest, 24 protsenti 10. klassidest ning 24 protsenti 12. klassidest. Kokku võttis A-meediablogi valimisküsitlusest osa 77 gümnasisti.

Ka sektordiagrammidena: