Noortega räägiti tubakaseadusest

Infotunni avamine [KerliP]

Kolmapäeval (22. jaanuaril) toimus meie kooli aulas 8ndatele klassidele Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna politsei jaoskonna noorsoopolitsei loeng.

Loengu teemaks oli „Alaealine ja tubakaseadus,“ kus räägiti teemadel tubakatooted, alkohol, narkootikumid ning sellega kaasnev vägivald. Õpilastele selgitati neid väärtegusid puudutavaid paragrahve ning tutvustati alaealistele nende õigusi olles menetluse osalised.

Juttu tuli ka trahvide suurustest ja võimalikest karistustest. Politseinikud tutvustasid õpilastele alkomeetrit ja narko kiirtesti, millest esimest said lapsed ka ise testida. Riigiametnikud jutustasid erinevatest juhtumitest ja situatsioonidest alaealistega, millega nad oma oma tööga seoses kokku puutunud. Hiljem said õpilased esitada politseinikele küsimusi.

Õpilastele selgitati väärtegusid puudutavaid paragrahve [KerliP]

Juhtkond surus parimatel käppa

Reedel (17. jaanuaril) said parimad põhikooliõpilased aulas kätte tunnistused.

Tunnistuste ja kiituskirjade jagamisel laulis koor ning mängiti erinevaid pille nagu flööti ja klaverit. Parimad õpilased kutsuti aplausi saatel aula ette ning neile anti käepigistuse saatel tunnistus/kiituskiri, edastab meie sõsarkanal B-rühma blogi.

Ajalugu pani ajud ragisema

Jaanus jäi tehtud tööga rahule ja loodab, et pääseb edasi linnavooru [JanarK]
Neljapäeval (17. jaanuaril) toimus üleriigilise ajalooolümpiaadi koolivoor. Kooliblogi tegi intervjuu meie kooli 11ndas klassis käiva Jaanus Martiniga intervjuu, kes otsustas selleaastasel olümpiaadil osaleda.

1. Miks otsustasid minna just ajaloo olümpiaadile? 

Ajalugu on mulle alati meeldinud ning mõtlesin, et oleks hea enda teadmised proovile panna.

2. Millise suure eelise annab sinu arvates ajaloo tundmine reaalses elus? 

Ajalugu laiendab silmaringi ning aitab vältida vigu, mida erinevad inimesed ajaloos on teinud.

3. Kuidas valmistusid olümpiaadiks?

Et olümpiaadiks oleks kergem õppida, tegin kõigist loetud materjalidest kokkuvõtte, mida on hea sirvida ning mis jääb kiiresti pähe.

4. Kuidas läks ja kas on lootust pääseda edasi linnavooru? 

Läks nii ja naa, sest küsiti Eesti ajalugu, mida olin kolmest antud teemast kõige vähem õppinud. Sellegipoolest olen tehtud tööga rahul ning loodan, et läheb õnneks ja pääsen edasi linnavooru.

Eesti Ekspressi ajakirjaniku Madis Jürgeni tähtsaim lugu

Madis Jürgeni meelest ei tohiks ajakirjanik tööst väsinuna teha seda ülejala [KennetS]
Kolmapäeval (15. jaanuaril) külastas meie kooli tuntud Eesti Ekspressi ajakirjanik Madis Jürgen, kes rääkis gümnaasiumi õpilastele  ajakirjandusse  jõudmisest ja oma karjääri jooksul tehtud põnevatest lugudest. Kooliblogi tegi Jürgeniga ka lühikese intervjuu.

 1. Miks valisite just ajakirjaniku töö?
Ma sattusin keskkoolis ühte kampa, kes käis vanalinnas igasugu restaureerimistöid tegemas ja seda vedas Eesti Televisioonis töötanud režissöör Tiina Mägi. Tema organiseeris meile ajakirjandusringi telemajas ja me tegime seal oma ajalehte. Seltskonnas olid seal ajakirjanikud ümberringi, ka osad kuulsad näod.  See mõjutab palju noort inimest. Sellepärast just valisingi selle töö.

2. Mida soovitaksite noortele, kellel on soov saada ajakirjanikuks?
Algselt tuleks teha ka midagi kooli ajalehes. Kui minna ajakirjandust õppima Tartusse, siis peab olema sisseastumisel midagi ette näidata. Tuleks lugeda palju ajakirjandust ja raamatuid, et tekiks stiilitunne.

3. Milline on teie arvates hea ajakirjanik?
Hea ajakirjanik on see, kellele see amet sobib ja meeldib ning kes teeb seda hingega. Ja kui ta ära väsib ning enam ei jõua, et ta ei teeks seda nö ülejala.

4. Mis on kõige huvitavam lugu, mille olete kirjutanud?
Seda ma ei oskagi öelda. Kõige rohkem vastukaja on saanud lugu, mille ma kirjutasin 1989. aastal. Tegin intervjuu ühe poisiga, kes teenis Vene sõjaväes ning keda oli seal korduvalt vägistatud. Tema elu oli seal hästi karm ja ta tuli puhkusele. Tegin temaga intervjuu ning see sai tohutu vastukaja. Emad hakkasid organiseeruma ja oma poegi Vene sõjaväest ära päästma. Tänapäeval ei kujutakski ette, et üks lugu võiks nii palju vastukaja saada.

5. Milline on teie lemmik ajakirjandusžanr?
Mulle meeldib kõige rohkem kirjutada portreelugusid ja reportaaže. Ma ei pea ennast infoajakirjanikuks. Mulle meeldib töötada tekstiga. Minu arvates on reportaaž novelli väikevend. Ajakirjandus peab olema huvitav ja seda peab olema hea lugeda. See ei tohi olla igav. Need on väärtused, mis mulle isiklikult ajakirjanduse juures meeldivad.

6. Mis on teie töö juures kõige huvitavam?
See töö on mitmekesine. Tore on see, et kui sa oled kirjutanud tõsisel teemal, siis võib tänu sinu tööle midagi paremaks muutuda.

Madis  Jürgeni sõnul on ajakirjanikutöö juures huvitavaim, et see on mitmekesine [KennetS]