Õpilased vilistavad liikluseeskirjadele

Kooli juhtkonna sõnul on tulemused jahmatavad [AndreasT]

Aprillikuu eelviimasel hommikul läbiviidud vaatlusest selgus, et rohkem kui 65 protsenti kooliõpilastest eirab Marja peatuses jäigalt liiklusseadust, politsei hinnangul on põhjuseks ükskõiksus.

29. aprillil läbiviidud vaatlusest selgus, et 40 õpilasest kõigest 16 käitus liikluseeskirjade kohaselt, ülejäänud 30 ületas teed valest kohast või punase fooritulega. 2012. aastal samas paigas korraldatud vaatluse ajal vilistas reeglitele ligi poolesajast õpilasest 30. Rikkujaid kokku oli 62 protsenti. Juba siis selgus, et peamised liiklusreeglite eirajad on just vanemate klasside õpilased, kes sellega väiksematele halba eeskuju näitavad. 

Põhja prefektuuri ennetusteenistuse vanem Kristel-Liis Kaunismaa ütles toona, et sellised numbrid teevad nõutuks küll, sest ei ole lihtsalt võimalik, et valesti teed ületajad ei teaks, mida nad teevad. „Tegu on ikkagi teadliku tegevusega. Viimati tegi politsei ülekäiguradadel tihedasti tööd koolialguse esimestel nädalatel ja mõistagi ei olnud siis eriti palju rikkujaid, kui politsei läheduses oli. Kahjuks on väga paljudel jätkuvalt see suhtumine, et reegleid peab täitma politsei pärast. Turvavöö pannakse kinni siis, kui politsei on läheduses, üle tee minnakse õigesti siis, kui nähakse mundrikandjat jne. Meie ressurss ei luba ja ilmselt ei oleks ka mõistlik panna iga ülekäiguraja ja ristmiku kõrvale seisma vormis politseiametnikku,“ nentis Kaunismaa.

Kooli juhtkonna sõnul tuleb probleemiga selgelt tegeleda. "Vaatluse tulemused on jahmatavad," ütles algklasside õppealajuhataja Tiina Stamm, kelle sõnul toimuvad igal sügisel algkassides liiklusloengud. "Liiklusest räägitakse igal õppeaastal," kinnitas ta.

Põhjusena, miks liikluseeskirju eiratakse, tõi Kaunismaa välja selle, et liikluses ei saa iga rikkumine koheselt karistatud ja seetõttu kaob ka ohu tunne, mis peagi asendub ükskõiksusega. „Soovin, et julgeksime enam märgata ja sekkuda. Kui näeme, et laps hakkab astuma punase tulega üle tee, tuleb talle käsi ette panna ning selgitada, milleni hoolimatus viia võib. Ning loomulikult näidata igapäevaselt enda käitumisega kõigile head eeskuju,“ lisas ta.

Vaatleja KristoV kommentaar: Peamine probleem tunduski olevat see, et õpilased, kes tulevad kooli bussiga, ei kõnni bussi pealt maha tulles mitte ülekäigurajani, vaid alustavad tee ületamist otse bussi tagant (20-50m ülekäigurajast). Sõiduteed ületatakse valest kohast, sest nähakse, et paarisaja meetri kaugusel asetseval ristmikul on autodel veel punane tuli. See omakorda paneb noori arvama, et on võimalik üle sõidutee lipsata enne, kui autokolonn sealt liikuma hakkab. Alati see nii aga ei ole... Kuigi teadaolevalt ei ole veel seal jalakäijate hooletuse tõttu raskeid liiklusõnnetusi juhtunud, on ikkagi tegemist ohtliku tegevusega nii jalakäijatele kui ka autojuhtidele. 

Ohutut ja seadusekuulekat liiklemist!

Raju jalgpalliheitlus algab taas!

Eelmine aasta krooniti võitjaks 10L [MattiAivarL]

Esmaspäeval, 5. mail, algab iga-aastane Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi jalgpalliturniir. Tänavu osaleb lahingus suisa neliteist võistkonda (nende seas ka üks puhtalt tüdrukutest koosnev võistkond), mistõttu saab heitlus võidu nimel olema arvatavasti eriti huvitav.

Ajakava:

Esmaspäev
15:00 11L-10R
15:30 11H-9C
16:00 9B-8C
Teisipäev
16:00 10L-9ABC
16.30 9C-8A
Kolmapäev
14:30 11R-8C
15:00 11H-8A
15:30 7BC-9B
16:00 10R-9ABC
Neljapäev
15:00 7BC-8C
15:30 10H-9C
16:00 11L-10L
16:30 11R-9B

Võistkonnad:

Alagrupid:

Eelmine aasta jõudsid finaali 10L ja 10H, pingelise mängu jooksul lendas pall neli korda H klassi väravasse, mitte kordagi aga L klassi väravasse, ja nii kroonitigi 0:4 võiduga kooli parimaks 10L. Vaata finaalmängu täispikkuses siin all olevast A-meediablogi videost!

Elamusterohket jalgpalliturniiri ja raju kevadet!

A-meediablogi aprillikuu tiim

Tuult tiibadesse, sõbrad abituriendid!

Tuult tiibadesse! [AndreasT]

Esmaspäeval, 28. aprillil, toimus 39. lennu õpilaste ärasaatmine ehk nn tutipäev, aulas saadeti abituriendid iseseisvasse ellu ühtlasi nii rõõmsameelse kui ka nukra lõpukellaga.

Abituriendid riietasid tutipäeval endid, nagu ikka tavaks, lapselikult ning kogu koolipäev oli nii kaasõpilaste kui õpetajate poolt korraldatud nii, et lõpetajad saaksid võimalikult lustlikult oma viimast ametlikku koolipäeva nautida. Näiteks oli raamatukogu esine ala kujundatud mängunurgaks, kus sai lisaks lauajalgpallile ja lauahokile ka näiteks Twisteri mängu mängida. Kolmanda tunni ajal toimus aga suur veesõda: sööklast toodi ämbrite kaupa vett ning pärast seda "kasteti" üksteist mõnuga.

Neljanda tunni ajal toimunud lõpukell algas 12. klasside õpilaste aplausi saatel saali saabumisega. Seejärel esitasid esimeste klasside lapsed neile paar traditsioonilist lugu, nagu näiteks „Põdral maja metsa sees“ ja „Juba linnukesed“, mida lõpetajad innukalt ka kaasa laulsid. Pärast lõbusaid laule tegid kõik peolised koos aeroobikat, et neil hiljem tulevikus kõik liigesed terved püsiksid. Igale lõpetajale anti meeneks ka kinkepakk.

Abiturendid said enne lõpukella koos veel ühe naeru [AndreasT]

Meenutati koos möödunud aegu, vaadates pilte veedetud aastatest meie koolimajas. Üheks vahvaks ühiseks tegevuseks oli ka limbo, mida viisid läbi 11.R klassi tüdrukud. Ürituse lõpetuseks esitasid 11. klasside õpilased Mari Pokineni loo „Sõpradele“ ning seejärel lahkusid abiturendid lõpukella saatel. Ees on ootamas eksamid ja suur maailm.

Sõbrad tulge ja istume maha, 
mul on vein ja ilmatum aeg 
sellel hetkel just teiega tahan 
olla koos ja teha üks naer 

Leidkem aega, et kohale tulla 
pole tarvis teil pruukida suud 
võime lihtsalt üksteise jaoks olla
Kui on öö, näiteks vaatame kuud

Sest nüüd ma tean, et iga päev 
võin käe teil anda ma 
Sest te olete siin, olete siin  ja mina olen ka 
 Ja mina olen ka 

Mul on alati olnud üks komme: 
igatseda, kui ma teid ei näe 
Ja kui mitte täna, siis homme 
küsin kindlalt, et kuidas teil läeb 

Olen teie jaoks siis, kui on vaja
Ja kui pole, olen ikkagi 
Mul on kaks kätt, olen kallistaja 
Ja mu laul kõlab lõpuni 

Sest nüüd ma tean, et iga päev 
võin käe teil anda ma 
Sest te olete siin, olete siin ja mina teie ka 

Ja nüüd ma tean, et iga päev 
võime kokku kuuluda 
Teil on mulle käsi, mulle käsi ja minul teile ka 
Ja minul teile ka

 

Hollywoodi ei olegi mõtet püüelda?

Tutvustati erinevaid õppeaineid ning räägiti filmimaailma kaadritagustest [MerliT]

Reedel, 25. aprillil, käisid valikaine meedia õppekäigud õpilased Balti Filmi ja Meediakoolis, kus tutvustati kooliga seonduvat ja kutsuti vastavate huvialadega noori õppima. Õpilased võeti soojalt vastu ning juhatati ühte auditooriumisse, kus räägiti koolis toimuvast ja vastati õpilaste küsimustele. 

Tutvustati kooli peamisi õppevaldkondi: meediat, filmindust ja ristmeediat. Lisaks sellele räägiti lähemalt ka filmindusega kaasnevate erinevete ametite ja võtteplatisil olevate inimeste erinevatest rollidest, mis vahendeid kasutatakse ning milliseid programme ja töötlusvahendeid koolis õppetöös kasutatakse. Õppejõud uhkustas koolis õppinud tuntud ja edukate vilistlastega, kellest Hollywoodi küll keegi pole jõudnud. "Aga mida sa seal Hollywoodis teed? Kõik on küll võimalik, aga parem on siin tegijaks saada," rääkis ta.

Kui õpilastel rohkem küsimusi ei olnud, loeti loeng lõpetatuks ning nooretele, kellele vastav valdkond rohkem süvitsi huvi pakkus, tehti koolis ringkäik ning näidati erinevaid ruume ning räägiti lähemalt erinevatest võimalustest filmimaailmas ilma teha.

Venemaa tegevus ei jäta gümnasiste külmaks, kardetakse ka Eesti pärast

A-meediablogi värskest internetiküsitlusest selgub, et Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi gümnasistidest enamik arvab, et nii-öelda Krimmi stsenaarium, kus Vladimir Putini Venemaa okupeerib osa suveräänse riigi territooriumist, võib realiseeruda ka Eestis.

Venemaa on annekteerinud osa Ukrainast – Krimmi. Mitmetel tõenditel provotseerib Moskva meeleavaldusi ka Ida-Ukrainas. Venemaa presidendi endise nõuniku väitel on Putini plaan taastada Nõukogude Liidu ajaloolised piirid. Ukraina sündmustest johtuvalt küsisime ka meie kooli gümnasistidelt, kas lähtudes Venemaa viimastest sammudest, on Eesti nende meelest ohustatud. 60% arvas, et Putini juhitav Venemaa kujutab Eestile reaalset ohtu ja suisa 67% vastanutest kartis, et midagi Krimmi-taolist võib juhtuda ka mõne Eesti piirkonnaga, näiteks Ida-Virumaaga.

Riigikaitseõpetaja Argo Kivi need tulemused ei üllatanud. „[Eestis millegi taolise juhtumine on] täiesti reaalne. Tegelikult oligi (venemeelsetel) kunagi plaanis Ida-Viru autonoomne vabariik moodustada. Nagu läks ka Krimmiga,“ ütles ta. Sellegipoolest ta ei usu, et Venemaa julgeb sellist sammu astuda. „Me oleme ju NATO ja Euroopa Liidu liige, mida ei ole Ukraina. Ma ei usu, et NATO ega EL seda võimaldaksid. Lisaks sellele on meie kaitsevõimalused natuke teised, oli ju kuulda, et seal läksid väeosad konkreetselt üle. See on ohu koht, aga meil on seal korralik Jõhvi jalaväepataljon kaitseks.“

Meie kooli riigikaitseõpetaja Argo Kivi õppustel [Erakogu]

Kui ohuküsimuses gümnasistide arvamus veel enam-vähem erines, siis NATO sõjaväebaaside rajamist Eesti pinnale pooldati pea üksmeelselt: suisa 82% vastanutest arvas, et NATO sõjaväebaase oleks vaja, vastu oli kõigest 18 protsenti õpilastest. Hoolimata toetusest nii meie koolis kui ka kogu Eestis (nagu kinnitab mõne aasta tagune EMORi uuring), Kivi baaside rajamist reaalseks ei pea. „Pigem peab Eesti ikka ise oma kaitsesse panustama, seda NATO baaside asja ma hästi ei usu,“ ütles ta. „Pigem siis nagu Lätis on selline väike hävitajate eskadrill. Et siis midagi taolist Ämarisse rajada.“

Uurisime ka, milline on gümnasistide huvi kaitseliiduga liitumise vastu ning kas see on seoses viimaste ärevate sündmustega suurenenud. Üllatavalt ütles aga lausa 78% õpilastest, et nende huvi ei ole suurenenud või et nad ei soovi üleüldse kaitseliiduga liituda (vastavalt 40 ja 38 protsenti). Riigikaitseõpetaja sõnul on teavitustöö jäänud koolis tegemata. „Riigikaitse õpilastest on ikka mõned poisid ja tüdrukud tulnud, küll mitte väga palju. Õpilastel on ikkagi see õppemaht väga suur. Need, kes isegi tahaksid liituda, ei saa seda teha juba sellepärast, et õppetöö on liiga mahukas. Kui kaitseliitu astuda, siis tuleb sinna ju ka panustada ja see nõuab õpilastelt aega, mis muidu oleks vajalik õppetöö jaoks,“ nentis ta.

Kivi meelest peaksid aga noored sellegipoolest riigikaitsele aktiivselt mõtlema. „Ma ei arva, et nad kõik nüüd kaitseliitu peaksid astuma. Las käivad ajateenistuses ära ja siis tulgu. Ei ole mõtet asja duubeldada. Parem oleks ajateenistuses ära käia ja vaadata, mis edasi saab. Elu tuleb ikka ka elada, muidu ongi nii, et istud muudkui nädalavahetuseti sõduri baasõppekursustel.“ 

Küsitlusest võttis osa 85 gümnasisti, neist 99% kinnitas, et on Ukrainas toimuvaga kursis.

Radioaktiivne? Ah, las ta olla!

6.b klass võttis esikoha Imagine Dragonsi lauluga "Radioactive" [Wikimedia Commons]

Teisipäeval, 15. aprillil, toimus aulas inglise keele päev 5.-9. klasside õpilastele, kus igal klassil oli võimalus esitada ette valmistatud ingliskeelne lugu. Võistlusel astus üles kokku kolmteist klassi oma esitustega, mis olid kõik omamoodi silmapaistvad. 

8B klassi tüdrukud, kes olid end riietanud nunnadeks, esitasid Beatles’ite loo „Let it be“. Samuti võis 7B klassi esituses laval näha parukates ja seelikutes poisse, mis on meie kooli laulupäevadel juba traditsiooniks muutunud ja alati elevust tekitab. 8C klassi esituses, torkas silma see, et loo lõpus tulid kaks julget poissi lavalt alla ning kutsusid õpetajad endaga tantsima. 5B klass tõi saali suvemeeleolu looga „We’re going to Ibiza“ ning 6B klassi esitusel võis laval näha poisse gaasimaskides. 9C klass tõi lavale Lady Gaga loo „Bad romance“ ja muidugi kaasnesid sellega ka gagalikult koletuslikud liigutused. 

Pärast meeleolukaid esitusi oli igal klassid võimalus valida oma lemmikesitus.

5. ja 6. klassid

I koht 6.b klass "Radioactive"

II koht 5.a klass "Wake Me Up"

III koht 6.a klass "Happy"


7. kuni 9. klassid 

I koht 8.b klass "Let It Be"

II koht 9.c klass "Bad Romance"

III koht 9.b klass "Wavin` Flag"

Kõiki põhikooli inglise keele päeva esinemisi saad vaadata siit!

Rammstein pani koolimaja tümpsuma

Saksa keele päev pakkus lusti ja rõõmu kõigile meie kooli "sakslastele" [AndreasT]

Reedel, 11. aprillil, toimus viienda tunni ajal kooli aulas saksa keele päev. Ürituse avasid sketšiga õpetajad Edward Kess ja Vilve Lepik. Peale seda lasti kuulamiseks mitu erinevat saksakeelset laulu, mille sõnad olid ekraanil, et igaüks saaks kaasa laulda. Pärast lõbusat ühislaulmist astusid üles õpilased oma esitustega, mille eest iga rühm sai ka auhinna.

Üheteistkümnendad klassid esitasid oma versiooni loost „Kleiner Hai“, millel Youtube'is on üle 20 miljoni vaatamise. Kümnendate klasside poolt tulid lavalaudadele tuntud Saksamaa metalbändi Rammstein lugu „Rosenrot“ ja veel üks video imiteerimine Youtube'ist, mis näitas, kui erinevalt kõlavad saksakeelsed sõnad teistest keeltest. Peale õpilaste lugusid esitasid saksakeelse dialoogi õpetajad Kersti Seeba ja Annika Vilu ning ürituse lõpetuseks näidati videot, kus kujutati kõike Saksamaaga seonduvat.

Pärast saksa keele päeva lõppu algas saksateemaline Kuldvillaku mäng. Võistkonnad olid jagatud klasside järgi kolme rühma. Küsiti erinevaid eestikeelseid sõnu ja fraase, mida pidi tõlkima saksa keelde. Küsiti näiteks nädalapäevi, numbreid ja küsimusi. Terve mängu vältel oli juhtival kohal kaheksas klass, seitsmes ja kuues klass olid üsna tasavägised, kuid lõpu poole teenis seitsmes klass endale tublisti punkte juurde. Lõppseisu järgi jäi 3900 punktiga esimeseks kaheksas klass, 1100 punktiga teiseks seitsmes klass ja 900 punktiga kolmandaks kuues klass.

Aulas sai näha vulkaani ja tornaadot

Teadusvahetundidel jagus laste sõnul põnevust küllaga [AndreasT]

Teisipäeval, 8. aprillil, viidi 1.-3. klassi õpilastele aulas läbi teadusvahetunde, kus lastele esitati viis huvitavat katset. Teadusteatri viis läbi huvijuhi praktikant Marie Köster ja tema abiline Kaarel Pärtel. Katsed olid lihtsad ja ohtud, nii et igaüks võib neid ka kodus järele proovida, kuid sellest hoolimata jagus kolmel vahetunnil põnevust küllaga.

Esimeseks katseks oli ise tehtud laavalamp. Selleks võeti suur pudel, kus sees oli veidi toiduvärviga siniseks värvitud vett. Värvilisele veele lisati pudel õli ja kihisev tablett ning lõpptulemus oli mullitav ja värviline laavalamp.

Teine katse oli õhupallist varda läbi panemine nii, et õhupall katki ei lähe. Selleks pandi õhupalli otstele teipi ning teibiga kaetud kohtadest pandigi varras läbi, ilma et pallist õhk välja tuleks.

Kolmandaks katseks oli tornaado. Selleks võeti pudel veega, mille otsa pandi tihend. Pudelile kleebiti teine samasugune külge ning kui seejärel pudelid ümber keerati, valgus vesi ühest pudelist teise nii, et tekkis keeristormi efekt.

Neljas katse näitas, kuidas saada õhupall täis ilma, et seda ise puhuma peaks. Tühja õhupalli sisse pandi nimelt soola ja asetati see koolapudeli otsa. Tulemusena paisus õhupall suureks. Viimaseks katseks oli vulkaan. Pudeli ümber moodustati paberist vulkaan, misjärel pudelisse pandi vett, toiduvärvi, soodat, nõudepesuvahendit ja äädikat. Kui kõik komponendid olid pudelis, hakkas sealt tulema vahtu otsekui vulkaanist laavat. Kooliblogiga rääkinud õpilastele meeldis üritus väga, eriti aga see, et pärast igat katset oli neil võimalus juhendajatelt küsida, kuidas üks või teine asi toimib. 

Teadusvahetundidel jagus laste sõnul põnevust küllaga [RasmusM]

Kooli puhvet lõpetab tegevuse

Kolmapäeval on kõik veel lahkesti puhvetisse oodatud [AndreasT]

Nagu osa teist arvatavasti juba kuulnud on, siis 3. aprillil lõpetab tegevuse meie kooli puhvet, koolijuhtkonna sõnul otsustas toitlustamisega tegelev Oferum OÜ puhveti sulgeda majanduslikel kaalutlustel.

"Kahjuks otsustas puhvetit haldav Oferum OÜ kooliga lepingu lõpetada,"  nentis kooli majandusjuhataja Jan Prass kooliblogile. Küsimusele, kas ehk on võimalik leida mõni teine koolis puhvetit pidama hakkav firma, ei osanud Prass eile vastata. "Tõenäoliselt mitte sel õppeaastal," lisas ta. Juhtkonna sõnul otsustas Oferum OÜ lepingu lõpetada puhtalt majanduslikel põhjustel. "Neil on majanduslikke raskusi," kinnitas Prass.

Juhtkond avaldas aga lootust, et hoolimata kurvast uudisest, toob see endaga kaasa ka head ning vähemalt gümnaasiumiõpilaste seas on peagi näha enam koolitoidu sööjaid.

Homme on puhvet avatud kuni kella 14.30ni! Nii et kõik burgereid sööma!

Järelmärkus: antud uudis ilmus 1. aprillil ja tegemist oli aprillinaljaga!