A-meediablogi värskest internetiküsitlusest selgub, et Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi gümnasistidest enamik arvab, et nii-öelda Krimmi stsenaarium, kus Vladimir Putini Venemaa okupeerib osa suveräänse riigi territooriumist, võib realiseeruda ka Eestis.
Venemaa on annekteerinud osa Ukrainast – Krimmi. Mitmetel tõenditel provotseerib Moskva meeleavaldusi ka Ida-Ukrainas. Venemaa presidendi endise nõuniku väitel on Putini plaan taastada Nõukogude Liidu ajaloolised piirid. Ukraina sündmustest johtuvalt küsisime ka meie kooli gümnasistidelt, kas lähtudes Venemaa viimastest sammudest, on Eesti nende meelest ohustatud. 60% arvas, et Putini juhitav Venemaa kujutab Eestile reaalset ohtu ja suisa 67% vastanutest kartis, et midagi Krimmi-taolist võib juhtuda ka mõne Eesti piirkonnaga, näiteks Ida-Virumaaga.
Riigikaitseõpetaja Argo Kivi need tulemused ei üllatanud. „[Eestis millegi taolise juhtumine on] täiesti reaalne. Tegelikult oligi (venemeelsetel) kunagi plaanis Ida-Viru autonoomne vabariik moodustada. Nagu läks ka Krimmiga,“ ütles ta. Sellegipoolest ta ei usu, et Venemaa julgeb sellist sammu astuda. „Me oleme ju NATO ja Euroopa Liidu liige, mida ei ole Ukraina. Ma ei usu, et NATO ega EL seda võimaldaksid. Lisaks sellele on meie kaitsevõimalused natuke teised, oli ju kuulda, et seal läksid väeosad konkreetselt üle. See on ohu koht, aga meil on seal korralik Jõhvi jalaväepataljon kaitseks.“
Kui ohuküsimuses gümnasistide arvamus veel enam-vähem erines, siis NATO sõjaväebaaside rajamist Eesti pinnale pooldati pea üksmeelselt: suisa 82% vastanutest arvas, et NATO sõjaväebaase oleks vaja, vastu oli kõigest 18 protsenti õpilastest. Hoolimata toetusest nii meie koolis kui ka kogu Eestis (nagu kinnitab mõne aasta tagune EMORi uuring), Kivi baaside rajamist reaalseks ei pea. „Pigem peab Eesti ikka ise oma kaitsesse panustama, seda NATO baaside asja ma hästi ei usu,“ ütles ta. „Pigem siis nagu Lätis on selline väike hävitajate eskadrill. Et siis midagi taolist Ämarisse rajada.“
Uurisime ka, milline on gümnasistide huvi kaitseliiduga liitumise vastu ning kas see on seoses viimaste ärevate sündmustega suurenenud. Üllatavalt ütles aga lausa 78% õpilastest, et nende huvi ei ole suurenenud või et nad ei soovi üleüldse kaitseliiduga liituda (vastavalt 40 ja 38 protsenti). Riigikaitseõpetaja sõnul on teavitustöö jäänud koolis tegemata. „Riigikaitse õpilastest on ikka mõned poisid ja tüdrukud tulnud, küll mitte väga palju. Õpilastel on ikkagi see õppemaht väga suur. Need, kes isegi tahaksid liituda, ei saa seda teha juba sellepärast, et õppetöö on liiga mahukas. Kui kaitseliitu astuda, siis tuleb sinna ju ka panustada ja see nõuab õpilastelt aega, mis muidu oleks vajalik õppetöö jaoks,“ nentis ta.
Kivi meelest peaksid aga noored sellegipoolest riigikaitsele aktiivselt mõtlema. „Ma ei arva, et nad kõik nüüd kaitseliitu peaksid astuma. Las käivad ajateenistuses ära ja siis tulgu. Ei ole mõtet asja duubeldada. Parem oleks ajateenistuses ära käia ja vaadata, mis edasi saab. Elu tuleb ikka ka elada, muidu ongi nii, et istud muudkui nädalavahetuseti sõduri baasõppekursustel.“
Küsitlusest võttis osa 85 gümnasisti, neist 99% kinnitas, et on Ukrainas toimuvaga kursis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar