Kriitikat ja kiitust koolisööklast

Novembrikuu viimasel koolinädalal küsisime 10. klassi õpilaselt Jimilt, Henry-Laurilt (11.klass) ning matemaatikaõpetaja Lagle Mattolt, millist toitu nad nädala jooksul koolisööklas eelistasid.

Esmaspäev

Menüü: 
Esmaspäev 25.11
Hakklihakaste Tatar või riis Hautatud köögivili, v. kapsa-kurgisalat
Tee ja suhkur, rukkileib, sepik

Küsimused:
1. Mida võtsite süüa?
2. Head ja halvad asjad toidu juures?
3. Mida muudaksite? (Ainult Jimilt)

Jim 
1. Riisi ja hakklihakastet.
2. Kaste oli hea. Hakkliha oli vesine ning alaküpsenud.
3. Maitsestaksin riisi ning hakkliha küpsetaksin rohkem.

Henry-Laur
1. Salatit, kastet ja riisi.
2. Hea toit oli.

Lagle Matto
1. Sõin kõike.
2. Söök oli suhteliselt halb. Salat oli normaalne, kõlbas süüa. Kaste oli aga väga imelik ja ei tahtnud üldse alla minna. Toit oli põhimõtteliselt väga ebakvaliteetne. Piim oli ka sööklast puudu tol päeval. Väga halb kogemus esmaspäeva kohta.

Teisipäev 

Menüü:
Teisipäev 26.11
Köögiviljasupp veiselihaga
Kohupiim marjadega Rukkileib, sepik Banaan

Küsimused:
1. Mida võtsite süüa?
2. Head ja halvad asjad toidu juures?
3. Mida muudaksite? (Ainult Jimilt)

Jim 
1. Suppi, banaani, leiba ja magustoitu.
2. Toit oli hea. Midagi halba ei ole öelda.
3. Ei muudaks midagi.

Henry-Laur 
1. Suppi, banaani, magustoitu.
2. Väga meeldis.

Lagle Matto
1. Suppi, banaani, magustoitu.
2. Väga meeldis.

Kolmapäev

Menüü:
Kolmapäev 27.11
Ahjus küpsetatud kala, tartarkaste
Kartulipüree või pasta
Porgandi-apelsinisalat, hapukapsa-peedisalat
Jogurtikook, sepik, rukkileib

Küsimused:
1. Mida võtsite süüa?
2. Head ja halvad asjad toidu juures?
3. Mida muudaksite? (Ainult Jimilt)

Jim
1. Kartuliputru.
2. Koolitoit on suhteliselt hea. Väga midagi halba ei tundugi olevat.
3. Mina pakuks suuremat maitseainete valikuid.

Henry-Laur
1. Kartuliputru, hapukapsa- ja peedisalatit, jogurtikooki.
2 Toit oli maitsev.

Lagle Matto
1. Mõlemaid salateid, kastet ja kartuliputru.
2. Kala oli kuiv, mis oli väga suur pettumus aga ülejäänud asjad olid päris head. Jogurt oli joogiks, mis oli väga hea.

Neljapäev 

Menüü: 
Neljapäev 28.11
Rassolnik, hapukoor
Karamellikissell keedisega
Sepik, rukkileib
Pirn

Küsimused: 
1. Mida võtsite süüa?
2. Head ja halvad asjad toidu juures?
3. Mida muudaksite? (Ainult Jimilt)

Jim 
1. Suppi, leiba ja magustoitu.
2. Liha oli hästi tehtud. Köögiviljad supis olid veidike alaküpsenud ja kruubid olid ülekeenud. Magustoidu maitse oli liiga tugev.
3. Erinevate komponentide küpsemisaega võiks täpsemalt jälgida, et midagi poleks toores ega üleküpsenud. 

Henry-Laur
1. Kõike.
2. Magustoit ei maitsenud.

Lagle Matto
1. Kõike.
2. Väga maitsev. Magustoit oli natuke imelik.

Reede 

Menüü:
Reede 29.11
Kananagitsad, karrikaste
Kartul või riis
Tomati-sibulasalat, hiinakapsa-melonisalat
Mahlajook, rukkileib, sepik

Küsimused: 
1. Mida võtsite süüa?
2. Head ja halvad asjad toidu juures?
3. Mida muudaksite? (Ainult Jimilt)

Jim
1. Pastat, kastet, kana ning leiba.
2. Kõik oli ideaalne.
3. Ei muudaks mitte midagi.

Henry-Laur
1. Riisi ja kananagitsaid.
2. Väga hea.

Lagle Matto
1. Kõike riisiga.
2. Väga mõnus toit. Super! 

Jimi arvates oli ideaalne söök reedel ning nädala halvim söök neljapäeval. Henry-Lauri arvates oli nädala parim toit reedel.

Õpetaja Lagle Matto ütleb kokkuvõtteks, et arvestades, kui vähe peab iga kuu toidu eest maksma, saab väga head toitu ja kokameeskond on olnud väga hea. Eriti veel nüüd, kus uus meeskond tõi uued kandikud. "Ei tasu vinguda, meie kooli toit on väga hea. Vahest juhtuvad mingid äpardused, aga see on ainus."

FOTOD JA VIDEOD: Playbox TLG moodi!

Tänavune võitja - 12.A klass
[Foto: LiinaS]

25-29. novembril leidis aset koolis inglise keele nädal, mis on tavaks saanud igal kooliaastal. Sellest võtsid osa nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õpilased.

28. novembril toimus kolmanda vahetunni ajal Playbox, mis mõeldud 10-12. klassidele. Korraldajaks oli inglise keele õpetaja Liis Olt.

Sellel aastal osalesid kõik gümnaasiumi klassid peale ühe.

Žüriisse kuulusid õpetaja Mäekask, õppealajuhataja Anu Luure ning iga klassist klassiesindajast õpilane.

Tase oli kõrgem kui eelnevatel aastatel - suur töö ja trenn oli tehtud ning kostüümid hoolikalt valitud. Esinemised olid meeleolukad, klasside kavad olid väga liikuvad ning huvitavad! Oli näha, et iga klass andis endast parima. Vaatajad said naerda ning esitusi nautida.

Kuna kavad olid paremini ettevalmistatud kui eelmistel aastatel, siis olid klasside punktide jaotused tasavägisemad kui enne.

 B-rühma poolt üles võetud esitusi saad vaadata siit!!!!

Reaalklassid 11.r ja 10.r jäid jagama teist ja kolmandat kohta.

Viimasena esinenud 12.a valiti žürii poolt ka võitjateks, ning tubli töö eest said nad auhinnaks kaks kooki.

Nende esitus koosnes ise tehtud muusikavideost, mida teistel klassidel ei olnud ning milles parodeeriti seitset erinevat laulu. Videoklipi lõppedes tulid nad lava tagant välja ning lõpetasid oma esituse tantsuga.

Loe, kes võitis neljanda Spelling Bee

Teisipäeval, 26. novembril toimus neljanda tunni ajal aulas kaheksandatele ja üheksandatele klassidele mõeldud konkurss Spelling Bee. Praeguseks on seda tehtud neli aastat. Osavõtjaid oli kaksteist, igast inglise keele grupist üks.

Võistlejad
[Foto: LiinaS]

Selle aasta osavõtjateks olid:

1. 8.a klass - PietroC
2. 8.a klass - EliisabethV
3. 8.b klass - AleksandraL
4. 8.b klass - PatrickT
5. 8.c klass - CarelinT
6. 8.c klass - StenL
7. 9.a klass - MartinH
8. 9.a klass - HelenK
9. 9.b klass - Hardi HaraldS
10. 9.b klass - PilleriinA
11. 9.c klass - MartenM
12. 9.c klass - ReneP

Tulemused:

I koht: Hardi HaraldS - 9.b klass
II-III koht: PilleriinA - 9.b klass
II-III koht: EliisabethV - 8.a klass

Hardi HaraldS ja PilleriinA
Sallo mõisitis just, et on võitnud.
[Foto: LiinaS]

Korraldajaks oli inglise keele õpetaja Helve Pääro.

Võistluse viisid läbi õpilased EmilyK (8.a klass) ja RogerF (9.b klass)

Hardi HaraldS koos korraldaja õp. Helve Pääroga
[Foto: LiinaS]

Küsisime esimese koha võitjalt paar küsimust:

Kuidas valmistusite võistluseks?
Ma ei jõudnud valmistuda. Sain just enne võistlusi teada, et osalen, kuna klassivend ei tahtnud osaleda.

Kas oled varasematel aastatel ka osalenud?
Ei. Esimest korda. Kui saaks osaleks järgmine aasta ka.

Samuti uurisime Spelling Bee kohta õpetaja Helve Päärolt.
Tema arvates sai võistlus liiga kiiresti otsa. Põhjus võis olla selles, et lapsed on hakanud tegema seda nõrgemalt. Selle tõestuseks on olnud eelmised aastad, kus õpilased on rohkem teadnud. Võistlus on kauem vastu pidanud, on kulunud kõik 45 minutit. Järgmiseks aastaks teavad korraldajad, millega tööd teha, kuna õpilased õigekirja enam nii hästi ei valda.

Lapsed panid mängudega pea tööle!

Teisipäeval, 26. novembril toimusid koolis lauamängutunnid. Üritust viis läbi Meelis Looveer. Teisel tunnil sai nuputada 8.c klass, kolmandal tunnil 2.a klass, ja neljandal tunnil 2.c klass.

2.a klassi õpilased [Foto: LiinaS]

Kolmanda tunni ajal, kui mängukord oli 2.a klassi käes, käisime uudistamas kuidas tund edeneb. Lapsed olid äärmiselt innukad mängima ja võistkondi looma. Kui Looveer parajasti mõnda mängu lahti seletas istusid lapsed vaikselt ning kuulasid huviga.

Vahel hüüdis keegi vahele: "Ma tean seda mängu!" ehkki neid mänge poelettidelt just kuigi tihti ei leia. Mõne aja möödudes vahetasid lapsed kohti, et saaks tunni jooksul ikka mitut erinevat mängu järele proovida.

[Foto: LiinaS]

Enamus mängudest olid mõeldud pigem algklassilastele, kuid oli ka keerukamaid vanematele poistele ja tüdrukutele. Tund möödus lärmakalt, kuid lapsed nautisid väga!

Meelis Looveer lastele enda loodud mängu õpetamas [Foto: LiinaS]

Meelis Looveer disainib ise mänge. Üks enda loodud mäng oli tal kaasas: "Alles käse!". Lisaks organiseerib Looveer lastele erinevaid üritusi, et nad mängida saaks.

TLG "Kruvikeeraja" käis Betti Alverile pühendatud luulepäevadel!

TLG teatrigrupp Kruvikeeraja käis 22.-23. novembril Jõgeval toimunud Betti Alverile pühendatud 21. luulepäevadel “Tähetund”. Sel aastal oli teemaks “Monoloog Eesti ja maailma luulekeeles”.

Luulepäevade źürii
[Foto: LiinaS]

Kruvikeeraja esines Andres Jakovlevi juhendamisel etendusega “#OblikateVahel”. Kahjuks tehinilistel põhjustel kuigi palju etendusest lavale ei jõudnud.


Intervjuu Kruvikeeraja juhendaja Andres Jakovleviga:

Kuidas kommenteeriksid Kruvikeeraja ebaõnnestunud etendust?
Ega siin tegelikult midagi kommenteerida ei olegi - tehnika vedas meid igas aspektis nii totaalselt alt, et sisuliselt jäi etendus andmata. Olen aga endiselt veendunud, et meil on väga hea ideega väga hea etendus nii et päris prügikasti seda ei viska. Mingis vormis tuleme sellega - ja siis juba toimiva tehnikaga - lavale kindlasti.

Mis emotsioonid üldiselt luulepäevadest jäid?
Emotsioonid... Selles suhtes on keeruline öelda, kuna olin ausalt öeldes päris väsinud (viimased paar nädalat on tööalaselt üsna pilgelised olnud). Üsna palju oli lõbusaid etendusi, mis mulle väga meeldis. Aga eks siin oli osa ka sellel, et väsinud peaga väga sügavmõttelist luulekava ei olekski suutnud jälgida.
Aga muidugi oli tore - nii laheda trupiga nagu Kruvikeeraja ju teist moodi ei saakski.

Milline etendus oli lemmik?
Ühte lemmiketendust välja tuua ei oskagi, aga väga meeldisid KutiMuti Stuudio - "Must. Valge. Kirju. Kolm monoloogi püha armastuse asjus" ja Jõgeva Liblikapüüdja - "On üks mõte mind vaevanud vahel..." Kaks etendust jäi mul ka nägemata; võib-olla oli see kõige lemmikum just nende hulgas.

Tlg teatritrupp "Kruvikeeraja"
[Foto: LiinaS]

Kahel päeval naerutasid ja panid vaatajaid mõtlema 22 erinevat gruppi. Grand Prix-i pälvis Saaremaa Ühisgümnaasiumi grupp Krevera, Rita Ilvese juhendamisel etendusega “MONO-monoloogid”.

Teised auhinnad:

LAUREAADID:
“On üks mõte mind vaevanud vahel…”, Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja, Juhendaja Lianne Saage-Vahur
“Piia ja Indrek”, Kolga Kohal-olijad, Juhendaja Terje Varul
“Tühi segakoor”, Rapla Ühisgümnaasiumi Riinimanda Teater
PARIM JUHENDAJA - Lianne Saage-Vahur, Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja
PARIM NAISNÄITLEJA – Teele Tilts, Saaremaa Ühisgümnaasiumi Krevera, etenduses “MONO-monoloogid”
PARIM MEESNÄITLEJA - Indrek Põldver, Kolga Kohal-olijad, etenduses ”Piia ja Indrek”

NÄITLEJAPREEMIAD
Maria Mironova, lavastuses “Olla või mitte olla…?”, Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambel
Gunnar Mändmets, lavastuses “Sind ülistan, Eesti köök!”, Viljandi Gümnaasium
Karl August Kaljuste, lavastuses “Kõnelused surnud mehe majas.”, Miina Härma gümnaasiumi näitetrupp
Toomas Erikso, lasvastuses “Vaba mees”, Orissaare Gümnaasiumi Mo-Teater
Piia Sandra Sandrak, lavastuses “Piia ja Indrek”, Kolga Kohal-Olijad
ERIPREEMIAD
Totaalse teatri eest - lavastusele “Mu süda on ju siin!”, Rakvere Linnanoorte Näitetrupp
Originaalse materjalivaliku eest - lavastusele “Sind ülistan, Eesti köök!”, Viljandi Gümnaasium
Hea meeskonnavaimu eest - lavastusele “Trenn noore mehe mõtetega”, Rakvere Reaalgümnaasiumi Karla
Keelemängulisuse eest nii sõnas kui vormis - lavastusele “Vigurregivigurvärsilised etüüdid”, Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja
Liikumise eripreeemia - lavastusele “Must. Valge. Kirju. Kolm monoloogi püha armastuse asjus.”, KutiMuti Stuudio
Juhendaja debüüdipreemia - Karl Artur Koržets, lavastuse “Must. Valge. Kirju. Kolm monoloogi püha armastuse asjus.” eest, KutiMuti Stuudio
Meeldejääva esinemise eest - Kelli Latik, lavastuses “Piia ja Indrek”, Kolga Kohal-olijad
Meeldejääva esinemise eest - Liisi Promet, lavastuses “Must. Valge. Kirju. Kolm monoloogi püha armastuse asjus.”, KutiMuti Stuudio
Meeldejääva esinemise eest - Helena Mägi, lavastuses “Tutipidu”, Paide Ühisgümnaasiumi trupp Maski Taga
Meeldejääva esinemise eest - Ursel Tilk, lavastuses “Tühi segakoor”, Rapla Ühisgümnaasiumi Riinimanda Teater
Meeldejääva esinemise eest - Erik Robert Ots, lavastuses “Tühi segakoor”, Rapla Ühisgümnaasiumi Riinimanda Teater
Tallinna Ülikooli eripreemia - Rita Ilves, lavatuse ”MONO-monoloogid”, Saaremaa Ühisgümnaasiumi Krevera

VIDEOINTERVJUU: "Improkraatia" naerutas TLG-s publikut!

Teisipäeval, 19. novembril, esinesid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis improetendusega Rauno Meronen, Martin Junna ja Mihkel Kangur. 

Martin ja Rauno on meie kooli vilistlased ning lisaks veel olid nad õppeaastal 2012/2013 TLG teatritrupi "Kruvikeeraja" juhendajateks. 

Enne etendust tegi Rauno publikuga soojendusharjutusi.

[Foto: LiinaS]

Improetendus “See kõik juhtub siin ja praegu” sai alguse publiku öeldud sõnast “veski”. Ühest ainsast sõnast tekkis lavale mitu erinevat maailma.

Etenduse käik oli põnev ning kahekümnepealisest publikust käisid tihti läbi narupahvakud ja lõkerdamine.

[Foto: LiinaS]

Kolm meest on üks osa kümneliikmelisest improgrupist Improkraatia. Grupi 7 liiget asuvad Tartus ning 3 Tallinnas, seetõttu toimub enamus nende etendusi Tartus. Improkraatia kohta võib veel infot leida: http://www.improkraatia.ee/ 

Videointervjuu:

Just Film käis Lillekülas ennast tutvustamas

[Foto: LiinaS]

Teisipäeval, 12. novembril 3. vahetunnil toimus kooliaulas noorte-ja lastefilmide festivali Just Film programmi tutvustus. Filmifestival toimub ajavahemikus 15-24 november 2013. Just Film sai alguse 13 aastat tagasi, kui PÖFF (pimedate ööde filmifestival) oli juba loodud. Seejärel tuli mõte, et lastel ja noortel võiks olla oma filmifestival.

Just Filmi valik on tehtud läbimõeldult - see on arusaadav nii inglise kui ka eesti keeles. Festivali avafilmiks on "Kass Oggy ja kurjad prussakad," lõpufilmiks aga "Tapa oma kullakesed." Pileti hind on 3.5 eurot, sooduspilet maksab 3 eurot ning ISIC kaardiga on pilet 2.6 eurot.


[Foto: LiinaS]

Programmi tutvustas õpilastele Peeter Stumbur, kes vastas küsimustele.

Palju on eelmistel aastatel külastatud Just Filmi festivali?

Just Film on fenomenaalne nähtus. Üle 10,000 noore käib iga aasta Just Filmil. Eelmine aasta oli umbes 12,000 külastajat. Loodame, et see aasta tuleb 15,000 kanti.

Mis filme soovitate vaatama minna?

"Poeskäigud", "Taevalaotuse all", ning "Lühiajaline 12", mis räägib noorsoo töötajatest. Teema on raskemeelne, kuid film helge. 

[Foto: LiinaS]

TLG noorimad kinkisid isadele südantsoojendava kontserti

TLG mudilaskoor, klaveril juhendaja Kristiina Mõttus
[Foto: LiinaS]

Neljapäeval, 7. novembril kell 18.00 kogunesid isad-emad, lapsed käe otsas kooli aulasse, et saada osa peagi algavast isadepäevale pühendatud kontserdist.

Mitmekümnepealine TLG mudilaskoor kandis ette tuntuid ja armsaid laule. Neid juhendas Kristiina Mõttus, kes lastega klaveri tagant hääletult suhtles, naeratas ja neid julgustas.

Vahepeal tehti endale kaaslaste seast teed ja trügiti mikrofoni juurde luuletust lugema, solisti osa laulma või siis hoopiski mõnd vahvat nalja pajatama.

[Foto: LiinaS]

Laval ootas oma järge plokkflöödi ansambel, kes oma korra saabudes mängis armsaid viisijuppe, mis lisasid kontserdile veelgi erilisust. Neid juhendas rõõmsameelne Helgi Tõnnemaa.

Plokkflöödi ansambel (juhendaja: Helgi Tõnnemaa)
[Foto: LiinaS]

Kontsert lõppes kõva aplausiga ja lapsed vudisid kähku vanemate juurde. Võsukestele tehti kõva kalli ja suuntuti siis, naeratused näol, kodu poole. Vanemad arvasid, et kontsert oli ilus ning lapse kontserte on alati meeldiv vaadata.

Küsisime lastelt ka paar küsimust nende isade kohta:

1. Mis on parim asi isa juures?

2. Mida meeldib isaga kõige rohkem koos teha?

Joonas:

1. Minu isa juures on parim asi see, et ta on alati valmis minuga mängima.

2. Mulle meeldib oma isaga lõbustuspargis käia ja koos jäätist süüa. Ja muidugi on mu isaga ja ka vennaga koos hästi lõbus.

Oskar:

1. Ta on tore.

2. Kõige rohkem meeldib koos lõbustuspargis käia.

Joosep:

1. See, et ta lubab mul alati oma telefonis mängida.
    Joosepi isa (naeratus näol): Ei luba!
    Joosep (poeb veel rohkem isa külje alla): Lubad ikka!

    Joosepi isa: Noh, ainult auto peal.

2. Kõige rohkem meeldib koos temaga maletada.

Hendrik:

1. Ta on arst.

2. Kõige parem on lihtsalt koos olla.

Lilleküla vilistlane Alo Unt hakkas luuletama

[Foto: LiinaS]

Meie kooli külastas vilistlane Alo Unt, kes tegeleb töötamise kõrvalt luulega ning kellel on ka oma bänd. Ta mängis vaheldumisi nii kitarri kui klaverit ja luges enda koostatud luuletusi ette. Hiljem oli ka võimalus osta tema raamatut, mille hinnaks oli viis eurot. Otsustasime temaga teha lühiintervjuu.

Mis ajal hakkasite tundma suuremat huvi luuletamise vastu ning millal kirjutasite oma esimese luuletuse?

Umbes sellest hetkest, kui tahtsin hakata raamatut kirjutama ehk paar aastat tagasi. Kuskil kahekümnendates.

Kas ja milline oli meie kooli roll teie luuleni jõudmisel?

Keeruline küsimus. Kindlasti mingil määral oli koolil rolli. Käsitlen tekstides isikuomadusi, mis puudutavad ausust, siirust ja otsekohesust. Need olid sellised väärtused, mille eest tuli siin koolis mõnikord võidelda.

Kuidas teie arvates koolid praegusel ajal panustavad luuletamisesse ning mida peaks teie arvates muutma?

Ei tea kas just panustavad, kuid kindlasti võib seda teha, sest ka luulel nagu muusikal ja kunstil on teraapiline mõju. Samuti võib kokku istuda ja tekstiga tööd teha või vestelda. Ei pea kohe ju luuletajaks hakkama.

Kui kaua läks raamatu valmimisega?

Raamatu valmimisega läks kuskil poolteist aastat.

[Foto: LiinaS]
 

[Foto: LiinaS]

Novembrikuu meediagrupp alustab tööd!