Lapsed panid mängudega pea tööle!

Teisipäeval, 26. novembril toimusid koolis lauamängutunnid. Üritust viis läbi Meelis Looveer. Teisel tunnil sai nuputada 8.c klass, kolmandal tunnil 2.a klass, ja neljandal tunnil 2.c klass.

2.a klassi õpilased [Foto: LiinaS]

Kolmanda tunni ajal, kui mängukord oli 2.a klassi käes, käisime uudistamas kuidas tund edeneb. Lapsed olid äärmiselt innukad mängima ja võistkondi looma. Kui Looveer parajasti mõnda mängu lahti seletas istusid lapsed vaikselt ning kuulasid huviga.

Vahel hüüdis keegi vahele: "Ma tean seda mängu!" ehkki neid mänge poelettidelt just kuigi tihti ei leia. Mõne aja möödudes vahetasid lapsed kohti, et saaks tunni jooksul ikka mitut erinevat mängu järele proovida.

[Foto: LiinaS]

Enamus mängudest olid mõeldud pigem algklassilastele, kuid oli ka keerukamaid vanematele poistele ja tüdrukutele. Tund möödus lärmakalt, kuid lapsed nautisid väga!

Meelis Looveer lastele enda loodud mängu õpetamas [Foto: LiinaS]

Meelis Looveer disainib ise mänge. Üks enda loodud mäng oli tal kaasas: "Alles käse!". Lisaks organiseerib Looveer lastele erinevaid üritusi, et nad mängida saaks.

TLG "Kruvikeeraja" käis Betti Alverile pühendatud luulepäevadel!

TLG teatrigrupp Kruvikeeraja käis 22.-23. novembril Jõgeval toimunud Betti Alverile pühendatud 21. luulepäevadel “Tähetund”. Sel aastal oli teemaks “Monoloog Eesti ja maailma luulekeeles”.

Luulepäevade źürii
[Foto: LiinaS]

Kruvikeeraja esines Andres Jakovlevi juhendamisel etendusega “#OblikateVahel”. Kahjuks tehinilistel põhjustel kuigi palju etendusest lavale ei jõudnud.


Intervjuu Kruvikeeraja juhendaja Andres Jakovleviga:

Kuidas kommenteeriksid Kruvikeeraja ebaõnnestunud etendust?
Ega siin tegelikult midagi kommenteerida ei olegi - tehnika vedas meid igas aspektis nii totaalselt alt, et sisuliselt jäi etendus andmata. Olen aga endiselt veendunud, et meil on väga hea ideega väga hea etendus nii et päris prügikasti seda ei viska. Mingis vormis tuleme sellega - ja siis juba toimiva tehnikaga - lavale kindlasti.

Mis emotsioonid üldiselt luulepäevadest jäid?
Emotsioonid... Selles suhtes on keeruline öelda, kuna olin ausalt öeldes päris väsinud (viimased paar nädalat on tööalaselt üsna pilgelised olnud). Üsna palju oli lõbusaid etendusi, mis mulle väga meeldis. Aga eks siin oli osa ka sellel, et väsinud peaga väga sügavmõttelist luulekava ei olekski suutnud jälgida.
Aga muidugi oli tore - nii laheda trupiga nagu Kruvikeeraja ju teist moodi ei saakski.

Milline etendus oli lemmik?
Ühte lemmiketendust välja tuua ei oskagi, aga väga meeldisid KutiMuti Stuudio - "Must. Valge. Kirju. Kolm monoloogi püha armastuse asjus" ja Jõgeva Liblikapüüdja - "On üks mõte mind vaevanud vahel..." Kaks etendust jäi mul ka nägemata; võib-olla oli see kõige lemmikum just nende hulgas.

Tlg teatritrupp "Kruvikeeraja"
[Foto: LiinaS]

Kahel päeval naerutasid ja panid vaatajaid mõtlema 22 erinevat gruppi. Grand Prix-i pälvis Saaremaa Ühisgümnaasiumi grupp Krevera, Rita Ilvese juhendamisel etendusega “MONO-monoloogid”.

Teised auhinnad:

LAUREAADID:
“On üks mõte mind vaevanud vahel…”, Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja, Juhendaja Lianne Saage-Vahur
“Piia ja Indrek”, Kolga Kohal-olijad, Juhendaja Terje Varul
“Tühi segakoor”, Rapla Ühisgümnaasiumi Riinimanda Teater
PARIM JUHENDAJA - Lianne Saage-Vahur, Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja
PARIM NAISNÄITLEJA – Teele Tilts, Saaremaa Ühisgümnaasiumi Krevera, etenduses “MONO-monoloogid”
PARIM MEESNÄITLEJA - Indrek Põldver, Kolga Kohal-olijad, etenduses ”Piia ja Indrek”

NÄITLEJAPREEMIAD
Maria Mironova, lavastuses “Olla või mitte olla…?”, Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambel
Gunnar Mändmets, lavastuses “Sind ülistan, Eesti köök!”, Viljandi Gümnaasium
Karl August Kaljuste, lavastuses “Kõnelused surnud mehe majas.”, Miina Härma gümnaasiumi näitetrupp
Toomas Erikso, lasvastuses “Vaba mees”, Orissaare Gümnaasiumi Mo-Teater
Piia Sandra Sandrak, lavastuses “Piia ja Indrek”, Kolga Kohal-Olijad
ERIPREEMIAD
Totaalse teatri eest - lavastusele “Mu süda on ju siin!”, Rakvere Linnanoorte Näitetrupp
Originaalse materjalivaliku eest - lavastusele “Sind ülistan, Eesti köök!”, Viljandi Gümnaasium
Hea meeskonnavaimu eest - lavastusele “Trenn noore mehe mõtetega”, Rakvere Reaalgümnaasiumi Karla
Keelemängulisuse eest nii sõnas kui vormis - lavastusele “Vigurregivigurvärsilised etüüdid”, Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja
Liikumise eripreeemia - lavastusele “Must. Valge. Kirju. Kolm monoloogi püha armastuse asjus.”, KutiMuti Stuudio
Juhendaja debüüdipreemia - Karl Artur Koržets, lavastuse “Must. Valge. Kirju. Kolm monoloogi püha armastuse asjus.” eest, KutiMuti Stuudio
Meeldejääva esinemise eest - Kelli Latik, lavastuses “Piia ja Indrek”, Kolga Kohal-olijad
Meeldejääva esinemise eest - Liisi Promet, lavastuses “Must. Valge. Kirju. Kolm monoloogi püha armastuse asjus.”, KutiMuti Stuudio
Meeldejääva esinemise eest - Helena Mägi, lavastuses “Tutipidu”, Paide Ühisgümnaasiumi trupp Maski Taga
Meeldejääva esinemise eest - Ursel Tilk, lavastuses “Tühi segakoor”, Rapla Ühisgümnaasiumi Riinimanda Teater
Meeldejääva esinemise eest - Erik Robert Ots, lavastuses “Tühi segakoor”, Rapla Ühisgümnaasiumi Riinimanda Teater
Tallinna Ülikooli eripreemia - Rita Ilves, lavatuse ”MONO-monoloogid”, Saaremaa Ühisgümnaasiumi Krevera

VIDEOINTERVJUU: "Improkraatia" naerutas TLG-s publikut!

Teisipäeval, 19. novembril, esinesid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis improetendusega Rauno Meronen, Martin Junna ja Mihkel Kangur. 

Martin ja Rauno on meie kooli vilistlased ning lisaks veel olid nad õppeaastal 2012/2013 TLG teatritrupi "Kruvikeeraja" juhendajateks. 

Enne etendust tegi Rauno publikuga soojendusharjutusi.

[Foto: LiinaS]

Improetendus “See kõik juhtub siin ja praegu” sai alguse publiku öeldud sõnast “veski”. Ühest ainsast sõnast tekkis lavale mitu erinevat maailma.

Etenduse käik oli põnev ning kahekümnepealisest publikust käisid tihti läbi narupahvakud ja lõkerdamine.

[Foto: LiinaS]

Kolm meest on üks osa kümneliikmelisest improgrupist Improkraatia. Grupi 7 liiget asuvad Tartus ning 3 Tallinnas, seetõttu toimub enamus nende etendusi Tartus. Improkraatia kohta võib veel infot leida: http://www.improkraatia.ee/ 

Videointervjuu:

Just Film käis Lillekülas ennast tutvustamas

[Foto: LiinaS]

Teisipäeval, 12. novembril 3. vahetunnil toimus kooliaulas noorte-ja lastefilmide festivali Just Film programmi tutvustus. Filmifestival toimub ajavahemikus 15-24 november 2013. Just Film sai alguse 13 aastat tagasi, kui PÖFF (pimedate ööde filmifestival) oli juba loodud. Seejärel tuli mõte, et lastel ja noortel võiks olla oma filmifestival.

Just Filmi valik on tehtud läbimõeldult - see on arusaadav nii inglise kui ka eesti keeles. Festivali avafilmiks on "Kass Oggy ja kurjad prussakad," lõpufilmiks aga "Tapa oma kullakesed." Pileti hind on 3.5 eurot, sooduspilet maksab 3 eurot ning ISIC kaardiga on pilet 2.6 eurot.


[Foto: LiinaS]

Programmi tutvustas õpilastele Peeter Stumbur, kes vastas küsimustele.

Palju on eelmistel aastatel külastatud Just Filmi festivali?

Just Film on fenomenaalne nähtus. Üle 10,000 noore käib iga aasta Just Filmil. Eelmine aasta oli umbes 12,000 külastajat. Loodame, et see aasta tuleb 15,000 kanti.

Mis filme soovitate vaatama minna?

"Poeskäigud", "Taevalaotuse all", ning "Lühiajaline 12", mis räägib noorsoo töötajatest. Teema on raskemeelne, kuid film helge. 

[Foto: LiinaS]

TLG noorimad kinkisid isadele südantsoojendava kontserti

TLG mudilaskoor, klaveril juhendaja Kristiina Mõttus
[Foto: LiinaS]

Neljapäeval, 7. novembril kell 18.00 kogunesid isad-emad, lapsed käe otsas kooli aulasse, et saada osa peagi algavast isadepäevale pühendatud kontserdist.

Mitmekümnepealine TLG mudilaskoor kandis ette tuntuid ja armsaid laule. Neid juhendas Kristiina Mõttus, kes lastega klaveri tagant hääletult suhtles, naeratas ja neid julgustas.

Vahepeal tehti endale kaaslaste seast teed ja trügiti mikrofoni juurde luuletust lugema, solisti osa laulma või siis hoopiski mõnd vahvat nalja pajatama.

[Foto: LiinaS]

Laval ootas oma järge plokkflöödi ansambel, kes oma korra saabudes mängis armsaid viisijuppe, mis lisasid kontserdile veelgi erilisust. Neid juhendas rõõmsameelne Helgi Tõnnemaa.

Plokkflöödi ansambel (juhendaja: Helgi Tõnnemaa)
[Foto: LiinaS]

Kontsert lõppes kõva aplausiga ja lapsed vudisid kähku vanemate juurde. Võsukestele tehti kõva kalli ja suuntuti siis, naeratused näol, kodu poole. Vanemad arvasid, et kontsert oli ilus ning lapse kontserte on alati meeldiv vaadata.

Küsisime lastelt ka paar küsimust nende isade kohta:

1. Mis on parim asi isa juures?

2. Mida meeldib isaga kõige rohkem koos teha?

Joonas:

1. Minu isa juures on parim asi see, et ta on alati valmis minuga mängima.

2. Mulle meeldib oma isaga lõbustuspargis käia ja koos jäätist süüa. Ja muidugi on mu isaga ja ka vennaga koos hästi lõbus.

Oskar:

1. Ta on tore.

2. Kõige rohkem meeldib koos lõbustuspargis käia.

Joosep:

1. See, et ta lubab mul alati oma telefonis mängida.
    Joosepi isa (naeratus näol): Ei luba!
    Joosep (poeb veel rohkem isa külje alla): Lubad ikka!

    Joosepi isa: Noh, ainult auto peal.

2. Kõige rohkem meeldib koos temaga maletada.

Hendrik:

1. Ta on arst.

2. Kõige parem on lihtsalt koos olla.

Lilleküla vilistlane Alo Unt hakkas luuletama

[Foto: LiinaS]

Meie kooli külastas vilistlane Alo Unt, kes tegeleb töötamise kõrvalt luulega ning kellel on ka oma bänd. Ta mängis vaheldumisi nii kitarri kui klaverit ja luges enda koostatud luuletusi ette. Hiljem oli ka võimalus osta tema raamatut, mille hinnaks oli viis eurot. Otsustasime temaga teha lühiintervjuu.

Mis ajal hakkasite tundma suuremat huvi luuletamise vastu ning millal kirjutasite oma esimese luuletuse?

Umbes sellest hetkest, kui tahtsin hakata raamatut kirjutama ehk paar aastat tagasi. Kuskil kahekümnendates.

Kas ja milline oli meie kooli roll teie luuleni jõudmisel?

Keeruline küsimus. Kindlasti mingil määral oli koolil rolli. Käsitlen tekstides isikuomadusi, mis puudutavad ausust, siirust ja otsekohesust. Need olid sellised väärtused, mille eest tuli siin koolis mõnikord võidelda.

Kuidas teie arvates koolid praegusel ajal panustavad luuletamisesse ning mida peaks teie arvates muutma?

Ei tea kas just panustavad, kuid kindlasti võib seda teha, sest ka luulel nagu muusikal ja kunstil on teraapiline mõju. Samuti võib kokku istuda ja tekstiga tööd teha või vestelda. Ei pea kohe ju luuletajaks hakkama.

Kui kaua läks raamatu valmimisega?

Raamatu valmimisega läks kuskil poolteist aastat.

[Foto: LiinaS]
 

[Foto: LiinaS]

Novembrikuu meediagrupp alustab tööd!