Loe, kuidas valmistus Sotši Olümpiaks Tallinna Lilleküla Gümnaasium!

Eelmisel nädalal (3.-7. veebruaril) korraldasid meie kooli õpilased meeleoluka olümpianädala!

Iga päev, neljanda vahetunni ajal toimusid erinevad proovilepanevad võistlused gümnasistidele, et selgitada välja parimatest parimad. Võistlustel osalemine oli vabatahtlik, kuid vaatamata sellele osalejatest ega kaasa elavast publikust puudust ei tulnud.

Esimesel päeval toimus hoogne tooli keerutamise võistlus, kus pandi õpilased proovile tavalise tooli keerutamises. Võitjaks osutus see, kes kõige kauem suutis tooli keerutada. Parimaks osutus 12.B klassi õpilane Martin Aru.

Teisel päeval käis suur mahakirjutamise võistlus, kus anti osalejatele tekstid, mida nad aja peale puhtale lehele pidid ümber kirjutama (tekstid sisaldasid võõrkeelseid lauseid, keemia reaktsiooni võrrandeid ja palju muud keerulist). Kõige kiiremini oskab erinevate ainete ülesandeid maha kirjutada Robin Pachel 10.R klassist. 

(Foto: GreeteP)

Kolmandal päeval toimus naistekandmine, kus seekord pandi proovile õpilaste füüsilised võimed.  Võistlejad pidid omavahel moodustama paarid ning üksteisi kandes läbima erinevaid takistusi. Oli ka lubatud takistada teisi paare, mille tõttu osutus võistlus vägagi hinge tõmbavaks. Parimaks paariks osutus Brigitta Uibo ja Madis Kask 11.R klassist.

Neljandal päeval toimus suur võidujooks neljandalt korruselt õp. Kessi klassi eest muusika klassideni. See oli olümpianädala kõige pingelisem võistlus ning isegi mõni sein joosti maha. Esimese koha sai Oscar Leemets 10.L klassist.

(Foto: GreeteP)

Viiendal päeval juhatati võistlejad kooli staadionile, kus kauguse peale kummikut visati. Parimaks tulemuseks osutus 33 sammu, mille viskajaks oli ka eelmise võistluse võitja Oscar Leemets.

Palju õnne kõigile võitjatele!

Võtsime ka lühikese intervjuu olümpianädala korraldaja Silver Sõrmusega.

                                                                                 

1. Mida kujutab endast olümpianädal?

Olümpianädal on meie sisseviiv üritus Sotši Olümpiale meie koolis. Ürituste raames toimuvad erinevad võistlused...mitte ainult spordiga seonduvad ülesanded, vaid ka palju muud meelelahutusliku. 

2. Kas soovite Putinile survet avaldada?

Ja, ja, kindlasti! Meile on tulnud kõrgemalt käsk, et tuleb Putinile ette näidata, kuidas olümpiat teha.

3. Mida soovite sellega saavutada?

Tahame, et kool oleks ühtsem ning, et ei oleks vaenu õpilaste vahel.

4. On teil ka tulevikuplaane?

Üheks tulevikuplaaniks võiks olla meie poolt korraldatud koolidevahelise olümpia, et ikka kõikide koolide parimad saaksid omavahel võistelda.

Olümpianädala lõpuks oli gümnasistidel palju lõbusam tuju ning loodame, et selline traditsioon jätkub ka järgmistel aastatel!

Vaata tervet galeriid 

Külalisi võtame vastu suurima heameelega!

Neljapäeval (6. veebruaril) külastasid meie kooli Kärdla Gümnaasiumi õpetajad, kelle külaskäigu eesmärk oli tutvuda Ipadide kasutamisega.
Päev algas põneva viktoriiniga! Kasutades iPad'e, lahendati mitmeid erinevaid ülesandeid: . tahvelarvutitega reklaamvideo tegemine, testide täitmine, animatsioonide koostamine jne. Peale viktoriini tehti koolimaja peal läbi ka QR-koodidega mäng, mis võistkonniti edukalt läbi mängiti. Sündmus lõppes õpetajatele korraldatud loenguga.

                                Kooli peal olev QR-kood. [Foto:RainK]

Õpilased tegid rännaku veealusesse maailma

Sukeldumisinstruktor tutvustas õpilastele veealust maailma

Teisipäeval (28. jaanuaril) seoses „Loodusteaduste nädalaga“ külastasid meie kooli kaks Eesti Sukeldujate Klubi sukeldumisinstruktorit. Ürituse peamiseks teemaks oli „Eesti veealune maailm,“ mille raames tutvustati vee all toimuvat elu. Näidati pilte ning videosid, mis olid tehtud kõik veealuses maailmas. Instruktor rääkis selle maailma seiklustest ning saladustest. Juttu oli ka probleemidest Eesti- ja maailmavetes. Kooliblogi tegi instruktoriga ka lühikese intervjuu:

 1. Kas veealuses maailmas on veel palju avastada? 
Väga palju, põhimõtteliselt on veealune maailm veel täiesti avastamata. Me teame sellest vaid 10% healjuhul.

 2. Mida peaks iga inimene tegema, et kaitsta veealust maailma? 

Esiteks tuleks mõelda selle peale kuhu me oma prügi viskame. Peame aru saama sellest, et asjade välja loopimine autost lõppeb ikka lõpuks prügiga vee all. Üleüldse peaks peaks seda endale teadvustama ja sellest hoolima, ega rohkem midagi teha ei saa. 

 3. Kas Läänemere kalapopulatsiooni on võimalik päästa või taastada? 

Kindlasti on võimalik. Me peaks hakkama neid eelkasvatama ja vältima võõrliikide sattumist sinna. Asi ei ole ainult meredest, vaid ka järvede kalapopulatsioonist. Näiteks Soomes tehakse seda juba, pannakse ohus olevad liigid kõik kalakasvandustesse ning tehakse pojad ja saadetakse see mari sinna vette kasvama. Raha kaob kuhugi arusaamatutesse kohtadesse ja need kalad ei jõua kunagi vette. See kõik on kohutav töö, sest meie keskkonna reostatus Läänemeres on nii kõrgel tasemel, et kalad enam naturaalsel teel ei paljune. See ei ole niisama lihtne ühe aasta projekt.

Noortega räägiti tubakaseadusest

Infotunni avamine [KerliP]

Kolmapäeval (22. jaanuaril) toimus meie kooli aulas 8ndatele klassidele Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna politsei jaoskonna noorsoopolitsei loeng.

Loengu teemaks oli „Alaealine ja tubakaseadus,“ kus räägiti teemadel tubakatooted, alkohol, narkootikumid ning sellega kaasnev vägivald. Õpilastele selgitati neid väärtegusid puudutavaid paragrahve ning tutvustati alaealistele nende õigusi olles menetluse osalised.

Juttu tuli ka trahvide suurustest ja võimalikest karistustest. Politseinikud tutvustasid õpilastele alkomeetrit ja narko kiirtesti, millest esimest said lapsed ka ise testida. Riigiametnikud jutustasid erinevatest juhtumitest ja situatsioonidest alaealistega, millega nad oma oma tööga seoses kokku puutunud. Hiljem said õpilased esitada politseinikele küsimusi.

Õpilastele selgitati väärtegusid puudutavaid paragrahve [KerliP]

Juhtkond surus parimatel käppa

Reedel (17. jaanuaril) said parimad põhikooliõpilased aulas kätte tunnistused.

Tunnistuste ja kiituskirjade jagamisel laulis koor ning mängiti erinevaid pille nagu flööti ja klaverit. Parimad õpilased kutsuti aplausi saatel aula ette ning neile anti käepigistuse saatel tunnistus/kiituskiri, edastab meie sõsarkanal B-rühma blogi.

Ajalugu pani ajud ragisema

Jaanus jäi tehtud tööga rahule ja loodab, et pääseb edasi linnavooru [JanarK]
Neljapäeval (17. jaanuaril) toimus üleriigilise ajalooolümpiaadi koolivoor. Kooliblogi tegi intervjuu meie kooli 11ndas klassis käiva Jaanus Martiniga intervjuu, kes otsustas selleaastasel olümpiaadil osaleda.

1. Miks otsustasid minna just ajaloo olümpiaadile? 

Ajalugu on mulle alati meeldinud ning mõtlesin, et oleks hea enda teadmised proovile panna.

2. Millise suure eelise annab sinu arvates ajaloo tundmine reaalses elus? 

Ajalugu laiendab silmaringi ning aitab vältida vigu, mida erinevad inimesed ajaloos on teinud.

3. Kuidas valmistusid olümpiaadiks?

Et olümpiaadiks oleks kergem õppida, tegin kõigist loetud materjalidest kokkuvõtte, mida on hea sirvida ning mis jääb kiiresti pähe.

4. Kuidas läks ja kas on lootust pääseda edasi linnavooru? 

Läks nii ja naa, sest küsiti Eesti ajalugu, mida olin kolmest antud teemast kõige vähem õppinud. Sellegipoolest olen tehtud tööga rahul ning loodan, et läheb õnneks ja pääsen edasi linnavooru.

Eesti Ekspressi ajakirjaniku Madis Jürgeni tähtsaim lugu

Madis Jürgeni meelest ei tohiks ajakirjanik tööst väsinuna teha seda ülejala [KennetS]
Kolmapäeval (15. jaanuaril) külastas meie kooli tuntud Eesti Ekspressi ajakirjanik Madis Jürgen, kes rääkis gümnaasiumi õpilastele  ajakirjandusse  jõudmisest ja oma karjääri jooksul tehtud põnevatest lugudest. Kooliblogi tegi Jürgeniga ka lühikese intervjuu.

 1. Miks valisite just ajakirjaniku töö?
Ma sattusin keskkoolis ühte kampa, kes käis vanalinnas igasugu restaureerimistöid tegemas ja seda vedas Eesti Televisioonis töötanud režissöör Tiina Mägi. Tema organiseeris meile ajakirjandusringi telemajas ja me tegime seal oma ajalehte. Seltskonnas olid seal ajakirjanikud ümberringi, ka osad kuulsad näod.  See mõjutab palju noort inimest. Sellepärast just valisingi selle töö.

2. Mida soovitaksite noortele, kellel on soov saada ajakirjanikuks?
Algselt tuleks teha ka midagi kooli ajalehes. Kui minna ajakirjandust õppima Tartusse, siis peab olema sisseastumisel midagi ette näidata. Tuleks lugeda palju ajakirjandust ja raamatuid, et tekiks stiilitunne.

3. Milline on teie arvates hea ajakirjanik?
Hea ajakirjanik on see, kellele see amet sobib ja meeldib ning kes teeb seda hingega. Ja kui ta ära väsib ning enam ei jõua, et ta ei teeks seda nö ülejala.

4. Mis on kõige huvitavam lugu, mille olete kirjutanud?
Seda ma ei oskagi öelda. Kõige rohkem vastukaja on saanud lugu, mille ma kirjutasin 1989. aastal. Tegin intervjuu ühe poisiga, kes teenis Vene sõjaväes ning keda oli seal korduvalt vägistatud. Tema elu oli seal hästi karm ja ta tuli puhkusele. Tegin temaga intervjuu ning see sai tohutu vastukaja. Emad hakkasid organiseeruma ja oma poegi Vene sõjaväest ära päästma. Tänapäeval ei kujutakski ette, et üks lugu võiks nii palju vastukaja saada.

5. Milline on teie lemmik ajakirjandusžanr?
Mulle meeldib kõige rohkem kirjutada portreelugusid ja reportaaže. Ma ei pea ennast infoajakirjanikuks. Mulle meeldib töötada tekstiga. Minu arvates on reportaaž novelli väikevend. Ajakirjandus peab olema huvitav ja seda peab olema hea lugeda. See ei tohi olla igav. Need on väärtused, mis mulle isiklikult ajakirjanduse juures meeldivad.

6. Mis on teie töö juures kõige huvitavam?
See töö on mitmekesine. Tore on see, et kui sa oled kirjutanud tõsisel teemal, siis võib tänu sinu tööle midagi paremaks muutuda.

Madis  Jürgeni sõnul on ajakirjanikutöö juures huvitavaim, et see on mitmekesine [KennetS]