Õpilased vilistavad liikluseeskirjadele

Kooli juhtkonna sõnul on tulemused jahmatavad [AndreasT]

Aprillikuu eelviimasel hommikul läbiviidud vaatlusest selgus, et rohkem kui 65 protsenti kooliõpilastest eirab Marja peatuses jäigalt liiklusseadust, politsei hinnangul on põhjuseks ükskõiksus.

29. aprillil läbiviidud vaatlusest selgus, et 40 õpilasest kõigest 16 käitus liikluseeskirjade kohaselt, ülejäänud 30 ületas teed valest kohast või punase fooritulega. 2012. aastal samas paigas korraldatud vaatluse ajal vilistas reeglitele ligi poolesajast õpilasest 30. Rikkujaid kokku oli 62 protsenti. Juba siis selgus, et peamised liiklusreeglite eirajad on just vanemate klasside õpilased, kes sellega väiksematele halba eeskuju näitavad. 

Põhja prefektuuri ennetusteenistuse vanem Kristel-Liis Kaunismaa ütles toona, et sellised numbrid teevad nõutuks küll, sest ei ole lihtsalt võimalik, et valesti teed ületajad ei teaks, mida nad teevad. „Tegu on ikkagi teadliku tegevusega. Viimati tegi politsei ülekäiguradadel tihedasti tööd koolialguse esimestel nädalatel ja mõistagi ei olnud siis eriti palju rikkujaid, kui politsei läheduses oli. Kahjuks on väga paljudel jätkuvalt see suhtumine, et reegleid peab täitma politsei pärast. Turvavöö pannakse kinni siis, kui politsei on läheduses, üle tee minnakse õigesti siis, kui nähakse mundrikandjat jne. Meie ressurss ei luba ja ilmselt ei oleks ka mõistlik panna iga ülekäiguraja ja ristmiku kõrvale seisma vormis politseiametnikku,“ nentis Kaunismaa.

Kooli juhtkonna sõnul tuleb probleemiga selgelt tegeleda. "Vaatluse tulemused on jahmatavad," ütles algklasside õppealajuhataja Tiina Stamm, kelle sõnul toimuvad igal sügisel algkassides liiklusloengud. "Liiklusest räägitakse igal õppeaastal," kinnitas ta.

Põhjusena, miks liikluseeskirju eiratakse, tõi Kaunismaa välja selle, et liikluses ei saa iga rikkumine koheselt karistatud ja seetõttu kaob ka ohu tunne, mis peagi asendub ükskõiksusega. „Soovin, et julgeksime enam märgata ja sekkuda. Kui näeme, et laps hakkab astuma punase tulega üle tee, tuleb talle käsi ette panna ning selgitada, milleni hoolimatus viia võib. Ning loomulikult näidata igapäevaselt enda käitumisega kõigile head eeskuju,“ lisas ta.

Vaatleja KristoV kommentaar: Peamine probleem tunduski olevat see, et õpilased, kes tulevad kooli bussiga, ei kõnni bussi pealt maha tulles mitte ülekäigurajani, vaid alustavad tee ületamist otse bussi tagant (20-50m ülekäigurajast). Sõiduteed ületatakse valest kohast, sest nähakse, et paarisaja meetri kaugusel asetseval ristmikul on autodel veel punane tuli. See omakorda paneb noori arvama, et on võimalik üle sõidutee lipsata enne, kui autokolonn sealt liikuma hakkab. Alati see nii aga ei ole... Kuigi teadaolevalt ei ole veel seal jalakäijate hooletuse tõttu raskeid liiklusõnnetusi juhtunud, on ikkagi tegemist ohtliku tegevusega nii jalakäijatele kui ka autojuhtidele. 

Ohutut ja seadusekuulekat liiklemist!

Tuult tiibadesse, sõbrad abituriendid!

Tuult tiibadesse! [AndreasT]

Esmaspäeval, 28. aprillil, toimus 39. lennu õpilaste ärasaatmine ehk nn tutipäev, aulas saadeti abituriendid iseseisvasse ellu ühtlasi nii rõõmsameelse kui ka nukra lõpukellaga.

Abituriendid riietasid tutipäeval endid, nagu ikka tavaks, lapselikult ning kogu koolipäev oli nii kaasõpilaste kui õpetajate poolt korraldatud nii, et lõpetajad saaksid võimalikult lustlikult oma viimast ametlikku koolipäeva nautida. Näiteks oli raamatukogu esine ala kujundatud mängunurgaks, kus sai lisaks lauajalgpallile ja lauahokile ka näiteks Twisteri mängu mängida. Kolmanda tunni ajal toimus aga suur veesõda: sööklast toodi ämbrite kaupa vett ning pärast seda "kasteti" üksteist mõnuga.

Neljanda tunni ajal toimunud lõpukell algas 12. klasside õpilaste aplausi saatel saali saabumisega. Seejärel esitasid esimeste klasside lapsed neile paar traditsioonilist lugu, nagu näiteks „Põdral maja metsa sees“ ja „Juba linnukesed“, mida lõpetajad innukalt ka kaasa laulsid. Pärast lõbusaid laule tegid kõik peolised koos aeroobikat, et neil hiljem tulevikus kõik liigesed terved püsiksid. Igale lõpetajale anti meeneks ka kinkepakk.

Abiturendid said enne lõpukella koos veel ühe naeru [AndreasT]

Meenutati koos möödunud aegu, vaadates pilte veedetud aastatest meie koolimajas. Üheks vahvaks ühiseks tegevuseks oli ka limbo, mida viisid läbi 11.R klassi tüdrukud. Ürituse lõpetuseks esitasid 11. klasside õpilased Mari Pokineni loo „Sõpradele“ ning seejärel lahkusid abiturendid lõpukella saatel. Ees on ootamas eksamid ja suur maailm.

Sõbrad tulge ja istume maha, 
mul on vein ja ilmatum aeg 
sellel hetkel just teiega tahan 
olla koos ja teha üks naer 

Leidkem aega, et kohale tulla 
pole tarvis teil pruukida suud 
võime lihtsalt üksteise jaoks olla
Kui on öö, näiteks vaatame kuud

Sest nüüd ma tean, et iga päev 
võin käe teil anda ma 
Sest te olete siin, olete siin  ja mina olen ka 
 Ja mina olen ka 

Mul on alati olnud üks komme: 
igatseda, kui ma teid ei näe 
Ja kui mitte täna, siis homme 
küsin kindlalt, et kuidas teil läeb 

Olen teie jaoks siis, kui on vaja
Ja kui pole, olen ikkagi 
Mul on kaks kätt, olen kallistaja 
Ja mu laul kõlab lõpuni 

Sest nüüd ma tean, et iga päev 
võin käe teil anda ma 
Sest te olete siin, olete siin ja mina teie ka 

Ja nüüd ma tean, et iga päev 
võime kokku kuuluda 
Teil on mulle käsi, mulle käsi ja minul teile ka 
Ja minul teile ka

 

Hollywoodi ei olegi mõtet püüelda?

Tutvustati erinevaid õppeaineid ning räägiti filmimaailma kaadritagustest [MerliT]

Reedel, 25. aprillil, käisid valikaine meedia õppekäigud õpilased Balti Filmi ja Meediakoolis, kus tutvustati kooliga seonduvat ja kutsuti vastavate huvialadega noori õppima. Õpilased võeti soojalt vastu ning juhatati ühte auditooriumisse, kus räägiti koolis toimuvast ja vastati õpilaste küsimustele. 

Tutvustati kooli peamisi õppevaldkondi: meediat, filmindust ja ristmeediat. Lisaks sellele räägiti lähemalt ka filmindusega kaasnevate erinevete ametite ja võtteplatisil olevate inimeste erinevatest rollidest, mis vahendeid kasutatakse ning milliseid programme ja töötlusvahendeid koolis õppetöös kasutatakse. Õppejõud uhkustas koolis õppinud tuntud ja edukate vilistlastega, kellest Hollywoodi küll keegi pole jõudnud. "Aga mida sa seal Hollywoodis teed? Kõik on küll võimalik, aga parem on siin tegijaks saada," rääkis ta.

Kui õpilastel rohkem küsimusi ei olnud, loeti loeng lõpetatuks ning nooretele, kellele vastav valdkond rohkem süvitsi huvi pakkus, tehti koolis ringkäik ning näidati erinevaid ruume ning räägiti lähemalt erinevatest võimalustest filmimaailmas ilma teha.

Venemaa tegevus ei jäta gümnasiste külmaks, kardetakse ka Eesti pärast

A-meediablogi värskest internetiküsitlusest selgub, et Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi gümnasistidest enamik arvab, et nii-öelda Krimmi stsenaarium, kus Vladimir Putini Venemaa okupeerib osa suveräänse riigi territooriumist, võib realiseeruda ka Eestis.

Venemaa on annekteerinud osa Ukrainast – Krimmi. Mitmetel tõenditel provotseerib Moskva meeleavaldusi ka Ida-Ukrainas. Venemaa presidendi endise nõuniku väitel on Putini plaan taastada Nõukogude Liidu ajaloolised piirid. Ukraina sündmustest johtuvalt küsisime ka meie kooli gümnasistidelt, kas lähtudes Venemaa viimastest sammudest, on Eesti nende meelest ohustatud. 60% arvas, et Putini juhitav Venemaa kujutab Eestile reaalset ohtu ja suisa 67% vastanutest kartis, et midagi Krimmi-taolist võib juhtuda ka mõne Eesti piirkonnaga, näiteks Ida-Virumaaga.

Riigikaitseõpetaja Argo Kivi need tulemused ei üllatanud. „[Eestis millegi taolise juhtumine on] täiesti reaalne. Tegelikult oligi (venemeelsetel) kunagi plaanis Ida-Viru autonoomne vabariik moodustada. Nagu läks ka Krimmiga,“ ütles ta. Sellegipoolest ta ei usu, et Venemaa julgeb sellist sammu astuda. „Me oleme ju NATO ja Euroopa Liidu liige, mida ei ole Ukraina. Ma ei usu, et NATO ega EL seda võimaldaksid. Lisaks sellele on meie kaitsevõimalused natuke teised, oli ju kuulda, et seal läksid väeosad konkreetselt üle. See on ohu koht, aga meil on seal korralik Jõhvi jalaväepataljon kaitseks.“

Meie kooli riigikaitseõpetaja Argo Kivi õppustel [Erakogu]

Kui ohuküsimuses gümnasistide arvamus veel enam-vähem erines, siis NATO sõjaväebaaside rajamist Eesti pinnale pooldati pea üksmeelselt: suisa 82% vastanutest arvas, et NATO sõjaväebaase oleks vaja, vastu oli kõigest 18 protsenti õpilastest. Hoolimata toetusest nii meie koolis kui ka kogu Eestis (nagu kinnitab mõne aasta tagune EMORi uuring), Kivi baaside rajamist reaalseks ei pea. „Pigem peab Eesti ikka ise oma kaitsesse panustama, seda NATO baaside asja ma hästi ei usu,“ ütles ta. „Pigem siis nagu Lätis on selline väike hävitajate eskadrill. Et siis midagi taolist Ämarisse rajada.“

Uurisime ka, milline on gümnasistide huvi kaitseliiduga liitumise vastu ning kas see on seoses viimaste ärevate sündmustega suurenenud. Üllatavalt ütles aga lausa 78% õpilastest, et nende huvi ei ole suurenenud või et nad ei soovi üleüldse kaitseliiduga liituda (vastavalt 40 ja 38 protsenti). Riigikaitseõpetaja sõnul on teavitustöö jäänud koolis tegemata. „Riigikaitse õpilastest on ikka mõned poisid ja tüdrukud tulnud, küll mitte väga palju. Õpilastel on ikkagi see õppemaht väga suur. Need, kes isegi tahaksid liituda, ei saa seda teha juba sellepärast, et õppetöö on liiga mahukas. Kui kaitseliitu astuda, siis tuleb sinna ju ka panustada ja see nõuab õpilastelt aega, mis muidu oleks vajalik õppetöö jaoks,“ nentis ta.

Kivi meelest peaksid aga noored sellegipoolest riigikaitsele aktiivselt mõtlema. „Ma ei arva, et nad kõik nüüd kaitseliitu peaksid astuma. Las käivad ajateenistuses ära ja siis tulgu. Ei ole mõtet asja duubeldada. Parem oleks ajateenistuses ära käia ja vaadata, mis edasi saab. Elu tuleb ikka ka elada, muidu ongi nii, et istud muudkui nädalavahetuseti sõduri baasõppekursustel.“ 

Küsitlusest võttis osa 85 gümnasisti, neist 99% kinnitas, et on Ukrainas toimuvaga kursis.

Jõulukuu tormab metsiku hooga

Alustame vabandusega, et detsembrikuu on alanud küllaltki uudistevaeselt. Aga parem ärgata hilja kui mitte kunagi. Eelmisel nädalal külastas meie kooli saatejuht Maire Aunaste, kes oma jutuga asetaski tänapäeval aina vähem meediamaastikul järgitava teesi: parem teha kvaliteetset ja tasakaalustatud ajakirjandust, kui panna pidevalt kirja kvantitatiivset soppa või nagu meie vabariigi esileedi Evelin Ilves tõenäoliselt tabavalt lajataks - „kräppi“. 

Kvaliteetsest ajakirjandusest. Meie eesmärk ei ole toota Sirbi kooliversiooni ja üsna kindlasti ei küündi me ka Eesti Ekspressi tasemeni, aga midagi põnevat, lahedat, huvipakkuvat ja vahel miks ka mitte naljakat tahaks siin jõulu- ja hiljem aprillikuul pakkuda küll.

Nii et süüvita A-rühma blogi endale aegsasti mällu – lillekylameedia.blogspot.com

Ühe kirju tutvustusvideoga saime ka viimaks maha. Kindlasti ei ole teil seda sama lõbus vaadata, kui meil seda teha. Ja ei ole see ka mõni meisterlik Bollywoodi film, aga siiski...

Olgem vihmasel ja pimedal jõuluajal mõistvad!

Ja kui teil on midagi, millest kindlasti peaks kirjutama või mida kajastama, siis on võimalik kirjutada 2013lillekylameedia@gmail.com, kiirvormi siin või meid kooli pealt üles otsida.

Raju ja kõige paremate hinnetega detsembrit!

Meediablogi detsembrikuu tiim

Ajakirjandusest ja televisioonist koos ainulaadse Maire Aunastega

Foto: Maire Aunaste rääkis TLG õpilastele enda tööst ja elust [MattiAivarL]

Neljapäeval (5. detsembril) külastas meie kooli tuntud telenägu Maire Aunaste, kes rääkis gümnaasiumi õpilastele enda kujunemisest ja televisiooni jõudmise pikast teekonnast.

Maire Aunaste, kelle arvates on teismeliseiga raskeim aeg elus, rääkis oma lapsepõlvest, kooliteest ja kujunemisest tuntud telenäoks. Külaline rääkis oma tööst televisioonis ning uue ja originaalse saate loomise meetoditest. Andis nõuandeid, kuidas käituda saatejuhi positsioonil olles ja mida teha, et saatekülalised end samuti mugavalt tunneksid.

Üks omapärasemaid asju tema tööviisi juures, mida tema sõnul ükski teine saatejuht ei tee, on järgmine: ta kohtub alati oma saatekülalistega enne saadet ning vestleb nendega ja tunneb nende vastu siirast huvi. Aunaste soovitab noortel meediahuvilistel mitte kunagi üle mõelda – kui olla liiga kinni oma ettekirjutustes, ei tule miski loomulikult ega hästi välja.

Foto: Aunaste meelest tuleks julgeda olla sina ise [RasmusM]

Televisiooni kohta ütleb ta nii: „Minu arvates on televisioon lihtne, tore ja vahel ka kasulik.“

Hetkel tegeleb Aunaste uue saate jaoks ideede kogumisega. Ta ütles, et ideede kogumisel tuleb enim kasuks televiisori vaatamine, sest sealt näeb, millised ideed on veel tegemata.

Õpilased said ka võimaluse küsida Aunastelt kõike seda, mis neid televisiooniga seoses huvitab ning külastuse lõppedes andis kooli huvijuht külalisele mälestuseks kingituse.

Maire Aunaste soovitus kõigile noortele oli mitte karta ja julgeda olla nad endid.

Tema uus saade "Pühapäev!" läheb esmakordselt eetrisse 2. märtsil ja sellest ning veel paljustki muust räägib Aunaste täpsemalt meie videointervjuus siin all!