Kevadvaheaeg võib alata!

Reedel (14. märtsil) toimusid põhikoolide aktused, gümnaasiumi klassidel (väljaarvatud lõpuklassil) oli neljatunnine koolipäev.

Põhikooli aktuste ajad jagunesid järgmiselt:

5-7 klass: 8.00
1-2 klass: 9.00
3-4 klass: 9.30
8-9 klass: 10.30

[Foto: Brigid-LyP]

Algklasside aktustel esinesid algklassilapsed kooriga, mida juhendas muusikaõpetaja Kristiine Mõttus. Kolm õpilast esitasid lühikese flöödikava.

Tunnistusi jagasid tublimatele õpilastele välja õpetaja Tiina Stamm ja direktor Jaan Paas. Hästi õppivaid õpilasi oli palju! Lisaks tunnistustele jagati välja ka tänukirjasid.

[Foto: Brigid-LyP]

Põhikooli vanematele õpilastele esinesid kaks üheksandikku duetiga. Seejärel jagasid õppealajuhataja Anu Luure ja direktor Jaan Paas parimatele tunnistusi.
Rohkem pilte vaata siit

Head vaheaega kõigile!

10. märtsil toimus koolis lahtiste uste päev

10. märtsil tulid kooliga tutvuma teiste koolide põhikooli lõpuklassid eesmärgiga näha mida meie gümnaasiumil neile pakkuda on.

Õpilased kogunesid aulasse, kus õppealajuhataja ja mõned õpetajad tutvustasid gümnaasiumi valikaineid. Räägiti ka koolist ja selle suundadest.

Seejärel jagunesid külalised gruppidesse ja nad viidi kooli tutvustavale ringkäigule. Koolis liiguti QR koodilt nähtud lausete põhjal.

Keemia klassis näitasid "huvitava keemia" õppeaine õpilased uudistajatele keemiaalaseid katseid: muuhulgas mõõdeti pH-taset jookides ja äädikalahuses. Keemia õpetaja kommenteeris, et õpilased olid vaiksed ning nappis entusiasmist. Hiljem aga selgus, et tagasiside ja muljed olid igati positiivsed.

Aeroobikasaalis räägiti riigikaitse valikainest, mis on gümnaasiumis õpinguid alustavate õpilaste jaoks üks võimalikest õppeainetest. Näidati relvi ning sai proovida Eesti kaitseväe varustust.

Kindlasti oli õpilastel põnev päev ning paljud neist tulevad sügisel meie kooli.

Rohkem pilte üritusest vaata siit!

Põhikooli vene keele päeva lauluvõistluse võitis seekord 8.b!

Neljapäeval (6. märtsil) toimus koolis iga-aastane vene keele päev, kus klassid esinesid aulas oma kavaga. Põhikooli üritus toimus teise tunni ajal. Seal osalesid 6-9. klassid.

Kuuendate klasside seas esitati ühte laulu kaks korda, kuigi esitused olid erinevad. Selleks lauluks oli 'Chunga-Changa', mis on 1970.a vene multikast pärit.

Võrreldes gümnaasiumiga olid enamus põhikooli klasside esitused arglikumad, kuid sellegipoolest olid kõik õpilased väga tublid ja laulud olid ilusti selgeks õpitud.

Võitjatel oli midagi mis teistel puudus - neil oli papist tehtud suur laev ning nende energiline esitus koosnes mitmest erinevast lauluklipist.

Kohad jagunesid sellel aastal järgmiselt: kolmanda koha sai 7c, teise koha 9b, ning võitjaks tuli 8b klass.

Galeriid saad näha siit!

Videod on nähtaval kahes osas:
1. osa
2. osa

Saarekas i Krex ruulisid gümnaasiumi vene keele päeval

Źürii [LiinaS]

Neljapäeval (6. märtsil) neljanda tunni ajal toimus gümnaasiumi vene keele päev, kus 10-12 klassid võitlesid võidukoha nimel. Sellel aastal esinesid kõik gümnaasiumi klassid peale 10L klassi.

Laulud ja etteasted olid erinevad. Teistest erines kõige rohkem 12.a klass, kes valmistas vene keele päevaks lühikese videoklipi, mida mängiti aulas smart-tahvlil. Nende videos parodeeriti vene keeles Tujurikkuja 2013's esinenud Savisaare räppi.

Konkurssi lõpus andsid õpilased oma lemmikule klassile hääle ning enda klassi poolt ei tohtinud hääletada. Žurii avaldas oma arvamust: kolmandale kohale tuli 10.h, teisele kohale 11.r ja esimesele kohale 12.a klass (kes tulid ka sügisel gümnaasiumi playbox'is võitjaks.)

Fotogaleriid vaata siit!
Gümnaasiumi esitusi vaata siit!

Filmitund põhikoolile ja gümnaasiumile!

Esmaspäeval (3. märtsil) toimus põhikooli 8-9 klassidel filmi vaatamine. Teisipäeval oli kord gümnaasiumi 10-11 klasside käes.

Kahel päeval näidati kahte erinevat filmi, mis olid venekeelsed ning eesti subtiitritega.

Põhikooli filmiks osutus "1814", mis on reaalsetel sündmustel põhinev film. Tegelasteks olid 14-18 aastased poisid, kes õppisid keiser Aleksander I lütseumis.

Tsarskoje Selo linna ümbruses toimuvad salapärased mõrvad. Tapja küüsi on alati jäänud noored naised. Peategelased, noored koolipoisid, asuvad õhinaga kurjategijat otsima.

Need poisid jäädvustavad ennast tulevikus oma luulega vene kirjanduse ajalukku. Kuid aastal 1814 on nad veel tavalised kooliõpilased ja päevavargad, teevad õpetajate kulul nalja, joovad, peavad kahevõitlusi ja segavad ennast igasugustesse kahtlastesse ettevõtmistesse.

Poistekamba liige on ka noor Aleksander Puškin, kellest kujuneb välja üks moodsa vene kirjanduse rajajatest.

Gümnaasiumi film oli "Siberi habemeajaja". See räägib Ameerikast pärit Jane Callahanist, kes armub armeeohvitserisse, Tolstoisse, pärast seda kui nad rongil kohtuvad.

Jane sõitis Venemaale, et tutvustada uudset aurumasinat, mida Ameerikast pärit ettevõtjad tahtsid Venemaale müüa. Jane hülgab oma karjääri ning ta elab Tolstoiga järgmised aastad Siberis paguluses, kus nad arendavad metsatööstust.

Esimese filmi täispikkus oli 1.4 tundi. Teise filmi täispikkus oli koguni 3 tundi ja seetõttu jäid mõlemad filmid pooleli.

Korraldajaks oli vene keele õpetaja Julia Mihhailova. Ta rääkis, et valiti just need filmid, sest nad olid eakohased ja huvitavad. Samuti taheti esimese filmiga põhikooli õpilasi kurssi viia vene luuletaja Puškini lapsepõlvega.

Soome keele päeva viktoriini tulemused!

Neljapäeval, 27. veebruaril toimus soome keele päeva raames 6.-9. klasside seas
soome keele viktoriin. Igast klassist olid osalema valitud kolmesed tiimid. Küsimusi, mida oli 19, kõlasid järgnevalt: "Mitu järve on Soomes", "Mis telefonifirma on loodud Soomes?", "Kes on Soome kõige edukam suusahüppaja?" jne.

Peale pingelist viktoriini sai võidu 9.A klass, kuid kuna teise ja kolmanda koha punktid olid viigis, siis pidid 7.B ja 7.C tantsima rahvatantsu, mille võitsid 7.C klassi poisid ja teenisid sellega teise koha. Esikolmiku auhinnad pani välja Fazer.

Arvamus: 2014. aasta taliolümpia oli Eestlaste jaoks kõike muud, kui õnnestumine.

Nüüdseks on 2014. aasta Šotsis, Venemaal toimunud olümpiamängud läbi. Ka meie koolis peeti olümpiamängude puhul olümpianädal ning ka üldiselt on olümpiamängud Eestlaste jaoks olnud sage jututeema, mistõttu otsustasime ise avaldada arvamust selle aasta taliolümpia kohta.

Kahjuks peame kurbusega tõdema, et 2014. aasta taliolümpia oli Eestlaste jaoks leebelt õeldes põrumine. Parima suusaala esindaja oli väliseestlane Warren Cumming Smith, kes saavutas mäesuusatamises 26. koha. Murdmaasuusatamises TOP 30 kohast ükski Eesti sportlane individuaalselt midagi märkimisväärset ei saavutanudki. Selleks, et aru saada, kuhu Eesti talisport on langenud, tuleb vaadata mitmenda koha me Sotšis osalenud riikide seas saime, arvestades parimat individuaalvõistluse kohta. Kui Brasiilia, Tšiili ja isegi Paraguai meile suusaaladel pika puuga panevad, siis võib öelda küll, et Eesti pole enam suusariik.

Kõvasti tekitas piinliku olukorda ka laskesuusataja Kadri Lehtla, kes unustas laadida oma relva enne olümpiastarti. Hiljem proovis veel piinlikult muiates juhtumit selgitada, peamiselt fraasidega ''Ma ei tea''. Nagu ikka suutsid ka teised põrujad leida endale vabandusi: ei olnud valmis, ei jaksanud sõita jne. Kuid kuidas ei saa olla nelja aasta kõige tähtsamaks võistluseks valmis? Samal ajal ülejäänud riikide sportlased saavad hooaja parimaid tulemusi ja kõik on tippvormis, kuid Eestlased ei jaksa sprindirada lõpunigi sõita.

Õnneks oli ka veidi eredaid mälestusi, näiteks laskesuusataja Grete Gaimi erilised ja silmapaistvad läätsed, mis said ülemaailmsetes väljaannetes suurteks uudisteks. Samuti oli tubli meie noor kahevõistleja Kristjan Ilves, kes suutis olla pikka aega hüppevooru liider. Positiivne oli ka uudis, et Montoni poolt disainitud Eesti koondise taliolümpiamängude riidekollektsioon valiti paremuselt teiseks.

Kokkuvõttes oli siiski Eesti olümpiasportlaste esitus mannetu ja peab lootma, et 4 aasta pärast, kui olümpiamängud on juba Lõuna-Koreas, on noored Eesti sportlased jalad alla saanud ning on leitud ka uusi talente, kes hakkavad tegema maailmaklassi tulemusi.